On the road - postitus 5 minutiga

Niisiis, istun Rakvere bussijaama kõrval olevas Hagari kohvikus/pitsarestos ja kribin kirjutada.
Jõulud olid tulemuslikud mitmel moel

Esiteks: sain sitta kanti kulotuurilist kogemust erinevate filmide näol. Fun Fun
Teiseks:Alustasin kirjutamast üht projekti, mida ma unes nägin. More on that later.
Kolmandaks:Nägin uuesti vanaema, vanaisa ja kassi. Positiivne
Neljandaks: Sõin. Palju.
????
PROFIT

Vot nii siis. Nüüd maksan arve (€3,20 või 50.00 EEK), panen riidesse ja kerin bussi peale. Over&Out.

Eile jõin. Täna on selline.

Pole just seotud, kuid ikkagi.

Voodi oli... huvitav.

Õllepudelid olid ümber läinud...

Ja pool tuba oli riideid täis. Fun, mis?

Exerpt MSNi vestlusest, mille ma oleks siiagi kirjutanud, aga ei viitsi uuesti trükkima hakata...

«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:45):
türa, ma ostsin peol sitaks 2=3'e
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:45):
ja ise jõin kah
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:45):
sa läksid vist suht vara ära, ma tahtsin koos sinuga juua
Annes says (15:45):
Mingi 12 ajal
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:46):
0.o
Annes says (15:46):
Ma olin hommikul suht segi ikkagi
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:46):
ilgelt vara
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:46):
no see on, kui booli jood
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:46):
ja sööd
Annes says (15:46):
Hjaa
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:46):
mina võtsin ainult 3 või neli
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:46):
ja siis tegin...
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:46):
hmm
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:46):
ahjaa Tauri ja Martiniga tegin ka paar jooki
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:47):
ühe 2=3'e tegin nendega
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:47):
minu õlu sai sitaks kippelt otsa
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:47):
siis tegin uue
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:47):
läksin nendega üles
Annes says (15:47):

Annes says (15:47):
Nii ta läheb
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:47):
ja tee peal rottis ühe õlle laura ära
Annes says (15:47):
Üles kuhu?
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:47):
nagu lihtsalt ROTTIS
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:47):
raisk
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:47):
lits
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:47):
aga muidu on ta väga armas
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:47):
niisiis
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:47):
jõin oma kaks õlle ära
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:48):
(kurat, nagu blogiposti kirjutaks)
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:48):
ja siis mõne aja pärast tegin uued õlled
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:48):
seekord sain isegi kõik kolm turvaliselt kõhtu transatatud
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:48):
ja siis mõne aja pärast lihtsalt kordasin protsessi
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:48):
sest seekord ei hakanud keegi õlle rottima

«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:51):
ja see on alles õhtu ESIMENE osa
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:51):
õhtu teist osa ma isegi ei mäleta
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:51):
(eriti)
Annes says (15:52):
Zavvi jõudsid igatahes
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:52):
ma olin nagu: wtf, kes see julk on, kellega sa jood, Serg?
«Dash P» Tõde&Õigus IV..... says (15:52):
ja siis võttis ta mütsi ära ja ma nägin, et see on Madisenärakas


Loo moraal: Ärge elage Tartus, siis ei juhtu teiega midagi.

Pilt: Esimene, mis ma leidsin, õigemini, mis minu leidis. Keegi oli selle julmalt orkutis ära tääginud minu isikliku nimega. Ja seda isegi peal(all?)kirjas kasutanud.

Ühikaelu

Sain just värske doosi puhast ühikaelu. Nimelt tungis mu tuppa kell 5 hommikul Kätlin koos Sandriga ja nõudis, et ma pidu paneks. Peale minu tuba käisid nad ka sloveenlase juurest läbi ja korjasid temagi ülla ürituse tarbeks üles. Peale seda jõime veidi Kätlini pool Sassi ja mustsõstra Nipernaadit ja läksime inimesi üles ajama. Leidsime ainult ühe inimese, kes üleval oli, ülejäänud olid paljas venelanna ja seksiv paarike (kudos coitus interruptuse eest läheb Kätlinile).
Sellised vahejuhtumid on teinekord päris lahedad, eriti kui sulle on eelnevalt kõigi poolt maski tõmmatud.. Annes, raisk, lubas helistada, kui nad edasi liiguvad... Nüüd pole ilmselt muud, kui sokid varna ja magama tagasi. Jehhuu!

Vastukaja bändide leidmisele

Nii, tuli see asi ka meelde mul....

Tiina on leidnud:

1. Queen
2. Prince
3. Sex Pistols (kõik kolm pildi keskel, Queen hoiab Sex Pistolseid käes ja sihib Prince'i)
4. Matchbox 20 (tikkudest laotud number 20 Prince'ist paremal)
5. Gorillaz (need tüübid jäävad ilmselt silma)
6. Eagles (Gorillaze all)
7. 50 Cent (Queenist vasakul)
8. The Ramones (50 Centi peal)
   
9. Guns N' Roses (50 Centist vasakul)
10. Eels (Queeni ja Prince'i vahel)
11. Blind Melon (paremal all nurgas)
12. Red Hot Chili Peppers (eelmisest natuke allpool)
13. Green Day (eelmisest veel natuke allpool)
14. Smashing Pumpkins (Matchbox 20'st veidi ülevalpool, tüüp, kes haamriga kõrvitsaid katki taob)
15. Radiohead (pildi keskel Prince'i peas põhimõtteliselt :P)
16. Led Zeppelin (tsepeliin kõrgel üleval)
17. The Rolling Stones (kolme kepsleva tšiki taga pildi keskosas)
18. Spoon (hiigelsuur lusikas üsnagi pildi paremal servas)
19. U2 (kaks U-tähte üsna The Rolling Stonesi paremal küljel)
20. Nine Inch Nails (Matchbox 20'st naaatukene vasakul Prince'i jalgade juures)
21. Blur (pooleldi haihtunud tüüp paremal ääres)
22. Seal
    
23. Madonna
24. Dead Kennedys (Plakatitel Rob Zombie läheduses)
25. Yellowman (nurga peal)
26. Iron Maiden
27. Hole
28. Black Flag
29. Crowded House
30. The B-52's
31. Blondie
    

Annes leidis:

1. Alice in Chains
2. Garbage
3. The Police
4. The Cars
5. KISS (suudlevad tüdrukud seal posti juures)
6. Ratt (see rott seal keskel)
7. Whitesnake
8. Pixies
9. The Killers (mustades ülikondades mehed)
10. Rob Zombie /White Zombie
    
11. The Streets (mingi räppar)
12. Cypress Hill (taga)
13. Scissor Sisters
14. Korn (mais, noh)
15. Beach Boys (nood surfitüübis seal)

Eero kontributeeris:

1. Eminem
2. Manic Street Preachers
3. Sharkes
4. Bee Gees
5. Cranberries
6. Jewel
7. Phish
8. Black Crows
9. Pink
10. Doors
11. The Cult

Ja mina lisasin omalt poolt The White Stripesi ja Twisted Sisteri

Tiina: 31
Annes:15
Eero: 11
Paul: 2
TOTAL
59

Neid peaks veel olema, ärge veel popkultuurile alistuge!

Laura tuli!

.. Ja koristas julmalt mu toa ära. Mul pole õrna aimugi, kus pooled mu asjad on, aga ruumi on nii palju ja tolmu ei ole. Aga see oli juba üle nädala tagasi, mis tõestab seda, et kui Paulile piisavalt palju tegevust anda, siis ta unustab blogisse kirjutamise üldse ära. Vahepeal on palju toimunud, käisin isegi Tallinnas mampsi vaatamas. Ja uut Bondi-filmi kah (film oli hea, aga BONDI-filmina ta sakkis). Pressisin mampsilt välja paar DVD'd (Tulnukas ja Snatch), ühe raamatu (Pratchett) ja Call of Duty 4 venekeelse versiooni. Ainult aasta aega läks, enne kui ma originaali sain...

Esmaspäeval käisin dekanaadis, aga juhataja oli hõivatud, niisiis saatsin talle õhtupoolikul kirja ja läksin Eero poole savu tõmbama. Eero näitas mulle Family Guyst üht episoodi, mis sisaldas Peteri sõnu tsiteerides "mass awareness of a certan aviary type"'i, mille tagajärjena ei saanud ma pool tundi korralikult hingata, sest ma olin kobaras tooli peal ja hirnusin nagu seksiv hobune.

Teisipäeval käisin ma loengutes. Audiovisuaalses kommunikatsioonis vaatasime Urmas Liivi filmi "Pronksöö". Peale väsitavat loenguperioodi tõmbasin korraks kodusse, võtsime Annesega mõned õlled soojenduseks ja suundusime kella kaheksaks ajakirjanike ja suhtekorraldajate ristimispeole Rock'n'Roll klubis aka rokikas. Mina olin piletineeger/garderoobitädi, ehkki selle viimasega assisteeris mind üks tüdruk.
Peale umbes tunnipikkust neegerdamist vahetas Annes mind välja ja mina sain rahus end täis jooma minna. Üle mitme aasta võtsin ajakirjanike booli, mis on jätkuvalt mingi müstiline alkoholisolk. Peale kolme topsi otsustasin, et rokiklubis peab ikka Rocki jooma. And so I did. Vahepeal toimusid mingid üritused, nagu näiteks vande andmine.
Kusagilt ujus välja Eero ja Sten, kes olid vabsee täis ja millegipärast väga rõõmsas tujus. Mina rüüpasin ikka edasi, vesteldes erinevate inimestega ja olles muidu sotsiaalselt aktiivne ja rõõmus poiss. Kuni algas oksjon. Pulleritsu lips ei paistnud eriti hästi müüvat, niiet ma õhutasin inimesi ühe pakkumisega. Õnneks ei läinud nii nagu eelmine aasta, kui ma pakkusin ühe raamatu ja CD eest enese arust tühise summa, milleks oli 50 krooni ja keegi raibe enam ei pakkunudki. Seekord vedas ja keegi sai lipsu endale 80 krooniga. Siis oli letil kast õlut, mille ma kippelt enda kätte krabasin ja seda modelli kombel näitama hakkasin. Ma loodan, et rebased andestavad mulle emotsionaalse kahju, mille ma neile kahtlemata tekitasin. Edasine õhtu on suhteliselt hägune, kuna juba n'is õlu läks.

Järgmine päev ma kooli ei läinud. Sain teada, et Eerol oli peol kuidagi õnnestunud oma perse värvisele plakatile parkida. Kui ma naermise lõpetanud olin, hakkasin peo järeltõukeid uurima, piltide, meilide ja Orkuti vahendusel. Terve päeva ei teinud suurt midagi, aga õhtul kutsusin Annese külla, sest eilsest oli minu kätte paar õlle jäänud, mida me lahendama hakkasime.

Eile tegelesin õhtupoolikuni koolindusega, peale mida otsustasin, et aitab, kurat, küll, ning suunasin Annese koos endaga poodi õlle järgi. Vaatasime Family Guy'd, mida ma vahepeal leechida jõudsin. Peale seda läksime korraks välja hängima, aga UG oli suht tühi ning Krooks oli rahvast täis, niiet võtsime Krooksust paar õlut kaasa ja kooserdasime koju tagasi.
Kodus olles ja jälle Perepead vaadates helistas mulle Kai, kes oli vahepeal klubis hänginud ja tahtis seltsi, kuna tema ülejäänud seltskond läks magama. Lendasin siis jälle välja, sellal kui Annes keris koju kerra. Kaiga läksime aga UG'sse, võtsime ühe kannu ja rääkisime juttu, peamiselt teemal "Inglismaa ja Kai". Õlle ostes pärisin Mellilt, kas ta jäi ajakirjanike peoga rahule. Selgus, et jäi küll. Pidu ju lõppes rahulikult.
Kella neljast viskas Mell meid sõbralikult välja ja me liigutasime koibi Zavoodi, kus alkoholi enam ei müüdud, niiet ostsime sealt ühe vee ja kokakoola ning olime juba koduteele suundumas, kui mul tuli meelde, et Krooksus ju müüakse ikka, ehkki täie hinnaga. Seega, ümberkannapöörd ja padavai Krooksu. Õlled ostetud, liikusime kodu poole, kuid Kai pani ühe Kai maha ja teatas, et ta tahab mäkki minna. No kuidas daamid soovivad, eks? Mäkis ootasime mõnda aega Kai McRoyal einet ja moosipirukat ning asusime siis ühika poole teele. Olime parasjagu Walkingi ees, kui juhtus midagi äärmiselt ootamatut - mäki paberkott rebenes külje pealt ja burgs ja friikad pudenesid välja. Ma mõtlesin kiirelt ja jõudsin järeldusele, et burgs peaks veel täiesti söödav olema, ehkki pealmine sai lendas minema ja burgs oli seega maas, sisu vastu asfaldit surutud. Tegin seega nagu vanajumal George: I PICK it up and EAT it. Minu julgustükk veenas ka Kaid seda näksima ja varsti oligi kogu pool-burgs Kai kõhus, ning pärast mainis ta, et see pool, mis ta ära süüa sai, oli tõesti väga hea olnud. Humans two, Germs ZERO.

Tänane päev on seni üsna igavalt läinud, kuid varsti tuleb Kai oma Kohtumiselt Eevateega (Eevaga) ning asub kodust PITSAT vorpima. Täna saab head sööki süüa...

Pilt: Autor lurkib peo korraldajate Karini ja Kariti taga.
Täielik koosseis vasakult paremale: Mihkel Lendoki parem põsk, Paul Bernadt, Karin Volmer, Karit Kaasik ja Kristjan Pallav

Vahelduse mõttes kirjutan

Nonii, eile tuli välja, et kohalik netipakkuja EENet keerab kärna ja blokkis enamikud pordid ära, millest tulenevalt ei saanud ma enam torrentiga animet ja pornot leechida. Sellest tulenevalt kisendasin Andule, et ta mulle persetäie animet tooks. Tõigi. Ja siis plaanisime õhtust sõjaretke, kui Annes helistas (või helistasin mina talle, keda kotib eksole). Selle kõne ajal tuli mulle GENITAALNE mõttevälgatus - viia taara ära. Ja nii me läksimegi. Kõigepealt Konsumisse.
...
.....
.......
Konsumi taarapunkt, kurat, oli kinni. Remont. Seega tegin kiire kalkulatsiooni ja formuleerisime uue plaani - minna Narava ja Jaama ristile, kus on oldschool taarapunkt.
...
.....
.......
...Inventuur. Täna oli lihtsalt sitt päev taara ära viimise osas. Ja palun meelde tuletada, õigemini mainida, et igal mehel oli kaks kotti taarat näpus, kokku kuus kotti. Igatahes, peale mõningast vandumist tuli Andule meelde, et ta mamps pidi Enksi bussikast autoga ära korjama, niiet ta helistas talle ja sai ta nõusse, et ta korjab meid koos kottidega üles. Aja veetmiseks tuli meid lõbustama üks parm, kes Andult suitsu küsis. Mõnda aega arvasin, et vana köhib mulle näkku, aga siis tuli välja, et tegelikult hoopis tibutas vihma. Tuberkuloos on igatahes välistatud.
Auto tuli, ja meie, kolm suurt meest... Või siis Kaks suurt meest ja Annes, sest ta on tõsiselt liiga kondine, olime kõik tagaistmel nagu silgud pütis. Ütleme, et nüüd ma tean, mis tunne on failidel WinZIPis. IGATAHES. Peatusime kiirelt Raatuses, et ülejäänud (jah, ülejäänud) taara peale korjata. Kuna kraami oli liiga palju, siis tegime ühtse otsuse, et Annes jääb maha, ja ajasime Veeriku Selverisse.
Sealgi sai nalja. Peamiselt masina kulul, mis on nagu iga teinegi taaraautomaat - ilgelt sitasti töötav. ühe tšeki asemel saime vist viis, kuna masin oli kas täis või ei võtnud korralikku taarat vastu. Siinkohal Alecoq Ice joojatele väike nõuanne - ärge jooge seda, kui te kavatsete selle pärast taaraautomaati toppida - masin ei võta seda lihtsalt vastu, kuna ta ei suuda lugeda triipkoodi, mis on selle pudeli peal TÄIESTI SELGELT LOETAV: 224512616. Aga Veeriku selveris töötavad head onklid, kes pakkusid vahetuse võimalust. Nimelt võtsid nad ICE'd ära ja andsis teised, masina poolt loetavamad pudelid vastu. Kasud vahel, eksole? Kokku oli suts üle kahesaja krooni, 215 vist, kui õigesti mäletan ja kalkuleerimisoskus alt ei vea.
Andu ema oli meid terve selle aja oodanud, et meid kõiki Andu poole visata, milline hea süda sellel emal peab küll olema... Tõsiselt, see vahemaa on tsirka 700 meetrit, oleks võinud auto koju viia ja jalgsi tagasi tulla selle ajaga ;D
Andu kodu, peamiselt tema tuba, oli uuenenud. Kuna Enks enam seal ei ela, on elamispind tunduvamalt ruumikam, aga samas kuidagi vähem kodune, aga see ei kottinud mind tol hetkel, kuna... Mulle pakuti süüa! Daamid ja härrad, vaene tudeng, kes on pikka aega pidanud toituma asjadest purgis või pakis, sai kodutehtud õhtusööki! Need kodused kotletid ja keedukartul koos selle mõnusa kastme ja krõmpsuva salatiga tekitavad mu suus kontrollimatu tatijoa isegi nüüd, seda kirjutades.
Peale seda olime veidi aega paigal, ning asusime kõigepealt tagasi selveri poole, siis linna liikuma. Andu oli võll, kandis nelja viinapudelit korraga. Tee peal uurisime asja ja saime teada, et Serg on Pirogovil koos mingi seltskonnaga. Suund seega Pirogov, regioon "üleval".
Pirogovil pikalt nalja ei tehtud, kork lahti ja imema. Viina siis. Kusagil teise viina lõpus tundus mulle, et viina hakkab väheks jääma ja seega panime Enksiga rahad kokku ja ostsime veel ühe viina. Ja siis oligi päev minu jaoks suht otsa saanud, kusagil kolmanda viina paiku otsustasin ma, et mulle nüüd aitab, ja kobisin magama. Teised lasid edasi ja kuuldavasti jõudsid isegi Krooksu. Aga täna hommikul.
Täna hommikul ärkasin muidugi kerge pohmakaga üles. Läksin suitsuruumi suitsetama ja avastasin sealt.. mobiiltelefoni. Kaalusin lühikest aega, mis sellega teha ja helistasin lõpuks viimati valitud numbril, keegi Anja. Alguses ei võtnud vastu, siis tegi vastamata ja tagasi helistades sain lõpuks kätte. Anja oli loomulikult venelane, niiet ma pidin valima - kas rääkida mittearusaadavat vene keelt või riskida inglise keelega. Inglise keel tasus ära ja mõne minuti pärast kolistaski üks paar trepist alla. Anja oli see, kellele ma helistasin ja too kutt oli telefoni omanik. Tänane heategu tehtud.
Ja siis tulin ma tagasi, avastasin, et torrent töötab jälle ja sattusin rääkima paljude inimestega MSNi kaudu, kellest üks mõjutas mind niipalju, et ma selle postituse tegin. See on pühendatud Sulle, Tiina.

Leia tuntud bändid

Nii, teeme jälle ühe avastamismängu. Allpool on ära peidetud umbes sada erinevat bändi ja meie ülesanne on nad kõik üles otsida. Või vähemalt niipalju kui suudame. Eriliselt loodan ma siinkohal Annesele tema prügikastipeaga, mis kõike talletab. Vastused paluks kommentaari vormis ja nummerdatult.

Epic fail

Lihtsalt liiga owned.

Töökuulutus

Süüdistage Annest, kes soovitas mul selle üles panna.

Tervist!

Olen 21 aastat vana ajakirjanduse tudeng, kellel on tööd vaja. Teie pakutud amet kõlab huvitavalt, seega olen avatud kõrvadega edasise info suhtes. Autod mulle meeldivad, isegi tahaks üht osta, kui selleks raha oleks. Tean nende varjatuid külgi ja oskan seetõttu potentsiaalseid kliente kindlateks ostjateks muuta. Nagu mainitud, olen tudeng, mistõttu minu töö peab olema jagatud õppetööga, loodan selles osas Teie vastutulelikkusele. Joon võrdlemisi palju, aga mitte töötundidel, samuti ei luba ma endale jääknähtusid postil olles. Suitsu teen ma ainult väljaspool tööd ja peamiselt purjus või masenduses olles, mida juhtub võrdlemisi harva. Masendust siis. Enamasti olen energiat täis inimene, kellele meeldib inimestega suhelda, mis tähendab ka seda, et mulle meeldib rääkida. Kui Te peale kõike seda, mis ma kirjutanud olen, ikkagi otsustate minu kasuks, siis olete objektiivse maailmavaatega ja hea inimestetundja. Nägemiseni.
Paul Bernadt

Kui ma selle kirjaga töö saan, siis lasen ma kellelgi oma kubemekarvad paljaks ajada.

Nuusin blogides ringi

Kaevasin välja Anni blogi, kus ta Havai elust räägib, ning mõned laused olid lihtsalt nii lahedad, et ma lihtsalt pidin need välja noppima ja teile näitama.

"Alkoholi ostmisega on sama jama, meiel ostab tavaliselt Eero, sest tal meie maja all poes käpp sees ja kuigi ta pole 21, müüakse talle ikka. Vot nii."

"Siin olid meil jälle mingid jamad ( kuna meil pole kõigil korteri võtmeid), oli Fred lubanud oma võtme alla jätta, aga ta polnud seda teinud, seega me Eeroga ei saanud sisse. Ja siis Eero pidi nende samade rannariietega intervjuule minema."

"Fred emotseb kuskil rõdul ja vaatab telekat. Aa muideks me tõstsime teleka rõdule...või tegelt Krissu ja Jaan tõstsid üks õhtu ja keegi pole viitsinud tagasi ka tuua."

"Ja siis juhtus see, me Krissuga polnud klubist ise mingit jooki ostunud ega midagi, vaid me võtsime mingi ühe lonksu teiste ostetud klaasist ja meid visati selle peale klubist välja(Y)."

"Poolel teel veest välja taipasime, et need pole mitte meie asjad mille poole läksime, vaid üks kodutu, kes rannas magas:D"

"Tüübil oli ikka hull elu olnud....ta oli pärist Mehhikost, isa oli tal maffia ja 6 aastasena sunniti teda juba relva kandma. Hetkel istub isa vangis ja siis tal oli mingi tattoo ka, mis näitab seda et ta on maffia perest pärit vms. Igatahes mingi aeg kolis ta USA'sse ja siis läks Iraagi sõtta...oli 5 aastat seal ja tappis inimesi....ütles, et see oli suht jube. Ja praegu tuli siis Hawaiile, kuna ta endine tüdruk oli lapse saanud ja selle ilma selle tüübi loata ära andnud, seega nüüd ta tahab oma last tagasi saada...laps 5 kuune vms. Aga see tüüp ise oli mega jutukas ja ägens..."

"asi lõppes nii, et õhtul tuli tüüp vabandama ja tõi meiel grillimiseks suht palju liha....nii et ajee free food:)."

"See oli nagu nii naljakas, Eero oli konna kostüümis ja Ott paruka ja selle mehhiklaste salliga:D."

"Tegelt praegu ma ei saa vist sellest ise ka aru, aga Ameerika ongi selline nagu me filmides näeme. Paar päeva tagasi juhtus nii, et see Glen, kes on Edwardsi abimanager varastas oma bossi auto ja Ewardsi kassast raha ja see korter, kus ta elas, kuulus ka ta bossile....igatahes ta vasrastas sealt ka veel igast asju ja põgenes ära. Ja siis paar päeva peale seda helistas ta veel ühele Juulikale ( üks eestlastest,kes ka Edwardsis töötab) ja üritas seal oma häält moonutada ja rääkis midagi, aga Juulika tundis ära:)"

"a üldse kui alt need tüübid tulid meie korteris seda uputust vaatama, siis meil ju telekas ju ka rõdul veel:). Iseenesest see täiega mõnus...meile meeldib, aga jah need omanikud ei olnud eriti vaimustuses sellest."

Oh sa....

Kurat. Ma teadsin, et Sergi sünnipäev läheb käest ära, aga et NII halb olla on, sain ma teada alles pärastpoole. Lõpuks jõudsime Läte garaaži. Ma LOODAN, et Läte ei juhtinud, aga ilmselt ta seda tegi... Enne LG'd olime Rhazta juures, vaatasime filmi ja jõime. "Waiting" oli. Teine šeff asi, mis Rhazta juures oli, oli katusele ronimine. Hea vaade Vironia majale. Aga jah, lõpuks taksotasime end koju. Mikser oli putsis nagu ikka, aga õnneks läks ta kõige varem maha. Mina plekkisin takso eest sitaks üle, andsin 50, ehkki oleks ilmselt 25.- piisav olnud. Siis koju, Scrubsi mingine osa lahti, mida ma üldse ei mäleta, ja magama.

uTorrent rebis praegu hea killu maha: ETA - 3y.

Hehee

Sain oma esialgse eesmärgiga maha - nädal aega ilma joovastavate ja muidu mürkideta. Submission is for the weak ;D

Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)

Põrgu ja tagasi

Johhaidii, milline läbu oli. Alguse poole oli rahvas küll vähe häbelik, aga õhtu edenedes ilmusid välja igast sukkubused (naiste seas oli popp litsiks rõivastumine) ja perseid sai spänkitud rohkem kui rubla eest, oma osa oli ka ratsapiitsal, mis rahva seas ringi käis. Laura oli eriti julm ja virutas mulle kolmhargiga piki kanni. Hea uudis oli see, et hark oli pehme. Halb oli see, et tokk, mis harki hoidis, ei olnud. Kurat, kui valus oli. Laura on jõhkard, mina ei julge temaga enam samal peol viibida.
Eero, Jaan ja veel mõned inimesed (Taurit ja Martinit ma nägin) ilmusid ka peole. Ilma rahata muidugi mõista. Eerol oli ka viin kaasas, mida kõik temalt jõudumööda rottisid. Ja hea oli, sest Eero oli end tegelikult parajalt kookonisse joonud. Mina ise olin jätkuvalt kaine. Ja korjasin endale kuulsust juurde.

Projekt kainus

Kainus käib täie rauaga. Lisaks hakkab mul raha ka otsa saama, niiet tükk aega pole vaja ega saagi alkoholi muretseda. Ja täna on rebaste kastmine, kuhu ma ka minna ei saa enne, kui kõik alko on otsas (loe: rebased on nii ära kastetud) ja keegi enam piletit ei küsi jokkis peaga. Sellest siis niipalju.
Peaaegu tunni aja pärast hakkab Vihalemma loeng, kuhu tuleb end kohale vedada. Kasvõi austusest. Peamiselt siiski seepärast, et Vihalemm annab esiteks huvitavaid loenguid ja teiseks on tema ainetes räiged kodutööd, mida tuleb grupiviisiliselt teha ja mul pole jätkuvalt gruppi sebitud. Oh happy days.

Assa mait

Eero tuleb! :D Just seesamane surfarist šokolaadipoiss. Tartu naised, hoidke alt!

[16:55] Meestele paneb põntsu armuke: naine tegevat küll mehest miljonäri, aga ainult siis, kui mees oli enne miljardär.

Väsinud

Väsinud kirjutamisest. Väsinud joomisest. Väsinud öösiti mööda Tartut ringi kondamisest. Väsinud kurgus torkivast valust. Väsinud. Ja nüüd hakkan kodutööd tegema.

Paul läheb see reede lühikesele puhkusele Tallinna ja palub lugejatel säilitada kainet mõistust ja mitte alluda provokatsioonile.

Lasin JaakTaanielsi blogist rotti

See on vasakule mõtlejatele.

Top 10 Sexually Suggestive Lines in
the Original Star Wars Trilogy



Star Wars / A New Hope

10. "Get in there you big furry oaf, I don't care what you smell!"
9. "Luke, at that speed do you think you'll be able to pull out in time?"
8. "Put that thing away before you get us all killed."
7. "You've got something jammed in here real good."
6. "Aren't you a little short for a stormtrooper?"
5. "You came in that thing? You're braver than I thought."
4. "Sorry about the mess..."
3. "Look at the size of that thing!"
2. "Curse my metal body, I wasn't fast enough!"
1. "She may not look like much, but she's got it where it counts, kid."




The Empire Strikes Back

10. "I thought that hairy beast would be the end of me."
9. "Size matters not. Judge me by my size, do you?"
8. "There's an awful lot of moisture in here."
7. "But now we must eat. Cum, good food, cumm..."
6. "That's okay, I'd like to keep it on manual control for a while."
5. "Hurry up, golden-rod..."
4. "I must've hit it pretty close to the mark to get her all riled up like that, huh kid?"
3. "Possible he came in through the south entrance."
2. "And I thought they smelled bad on the outside!"
1. "Control, control! You must learn control!"




Return of the Jedi

10. "Hey, point that thing someplace else."
9. "I look forward to completing your training. In time you will call me master."
8. "I never knew I had it in me."
7. "There is good in him, I've felt it."
6. "Grab me, Chewie. I'm slipping -- hold on. Grab it, almost... you almost got it. Gently now, all right, easy, easy, hold me Chewie."
5. "Hey, Luke, thanks for coming after me -- now I owe you one."
4. "Back door, huh? Good idea!"
3. "She's gonna blow!"
2. "I think you'll fit in nicely."
1. "Rise, my friend."



But of course, one of the best is - "Wedge! Pull out! You're not doing any good back there!"

And another bonus:

Vader: "My son is with them."
Emperor: "Are you sure?"
Vader: "I have... felt him... my master"
Emperor: "...strange that I have not..."

Suksess!

Ülikooliseaduse paragrahvi 23 lõike 3 ja paragrahvi 14 lõike 3 punkti 11 ning Tartu Ülikooli nõukogu 26. mai 2006. a määruse nr 6 "Õppekorralduseeskiri" punktide 79 ja 81.2 alusel viin üle alates 01.09.2008 teaduskonna üliõpilased alljärgnevalt:

Paul Bernadt 2. aasta Jah Riigieelarveväline



Koostaja: Piret Orav

Allakirjutaja: dekaan professor Eiki Berg

Nüüd võin rahus oma Londonist saadud postri üles riputada.

Et siis eilsest päevast veidi

Päev algas minu jaoks kell kolm (ca.). Selleks ajaks olid muidugi kõik loengud juba läbi, aga mul oli jumala pohhui. Sõin, tšillisin ja grillisin kuni seitsmeni õhtul, kui Serg helistas ja Pirole kutsus. Mina muidugi läksin ka. Helistasin tee peal Annesele ka, et mis teeb. Annes jõi kusagil Tiigi tänaval, pidas uue hooaja avapidu. Fuck him, läksin edasi. Tee peal tuli ilgem nälg ja läksin peale mitme koha külastamist lõpuks Underisse, kus tellisin pool pitsat. Seened olid sees, aga pitsa peal on kõik hea. Pirol hängisin kõigepealt Laura ja tema seltskonnaga, kui üks hetk avastas Laura, et Martins istub suht lähedal puu all koos usu-Madisega. Laura läks oma seltskonnaga edasi, mina aga kaesin seltskonda ja avastasin et mitte ainult eesnimetatud, vaid ka Lepp, Reintz ja Vester on seal. Seega läksin SuperAlkosse (hea järjekord oli) ja krabasin endale paar õlli ja kerisin Pirole tagasi. Sain seal veidi olla, kusjuures Lepp ja Vester mängisid omavahel õite perversseid mänge. Mina ei tea, kuhu see trummipulk kadus.
Igatahes, Lepp änd kompanii kadusid poodi (kus oli suur järjekord, nagu ennem mainisin) ja ma jõllasin seal hea tüki aega ainult Martinsi ja Siimuga.
Peale eelnimetatute tagasitulekut v.a. Lepp jõudis üsna pea kohale ka Serg isiklikult, umbes tund aega hiljem kui lubatud. Lepp jõudis ka kohale, kahe õllekoti all ägades. Ning siis, peale võibolla kümmet minutit, hakkas nalja saama. Nimelt hakkas pea lagedast taevast paduvihma sadama. Tõmbasin insta konnaasendisse, jakk üle pea, ja hakkasin oma õllesid tagasi kotti loopima ning jooksin lähima puu alla, mis oli küll hale peavari, kuid siiski parem kui eimidagi. Esimene vihm jäi üle ning julgesime jälle välja tulla, kuid vihm oli muru üsna märjaks niitnud, seega läksime kahuritele. Mõned julged isegi istusid. Sinnagi jäime mõneks ajaks, kuni uus hoiatusvihm meid tabas, mille peale ma endale sallist emergencykapuutsi tegin. Siis teadis keegi, et Emajõe Gümnaasiumis on selline lahe varjualune ja peale mõningast veenmist olime selle poole teel.
Kohale jõudes avastasime, et antud koht oli okupeeritud mingite kohalike poolt, seega liikusime edasi Tammsaare parki, täpsemalt selle taha vee äärde kiikede juurde. Ja siis tabas meid teine vihmavaling. Padavai lähimate puude varju, ning otsustasime vihma raugedes Krooksu väliterrassile minna. Rauges ta jee. Kohale jõudes pidin salvrätikutega end kuivatama ja isegi sallist vee välja väänama. Hüppasin ka seest läbi ja tervitasin Sulevit, kes tol õhtul tööl oli, ning tõmbasin jälle välja, seekord väliterrassile.
Rahvas kogunes jälle aegapidi kokku ja seal läks edasi tüüpiliseks õhtuks Tartus. Öö poole ilmus kohale ka ootamatu külaline Trumm, kes oli üllatuslikult oma lõnga maha ajanud ja nägi sedasi eriti gei välja. Aga tal oli lõõts kaasas, niiet me eriti ei lõõpinud ja üritasime teda seda mängima saada. Lõpuks võttis Serg lõõtsa ja mängis niivõrd sitasti "Rong see sõitis tšuhh-tšuhh-tšuhh", et Trumm võttis talt pilli ja pani selle kõlama nii, nagu looja oli ta ette näinud. Mis on ilgelt ilus. Reintzil oli mingi obsessioon mingise Inglise lauluga, mida ta mitu korda palus ette kanda, ja sai ka. Meie Sergiga kandsime ette "Taaderit ja kõnna-kõnna" ja muid roppe ja rahvalikke laule, as saadetud by Trumm, teh partymaster. Millalgi ilmus tagasi ka kadunud poeg Annes, kes oli küll nii vittus kui seda taevaline lubab.
Trumm pani pilli kotti, sõna otseses mõttes ja lasi oma jalgrattaga minema. Kahju küll oli, aga mis teha... Millalgi ilmus meile lisaseltsi mõne tüdruku näol, kellega sai mõni sõna vahetatud ja selgus, et nad elavad suht minu kandis, mistõttu otsustasin nendega koos koju minna. Tee peal sai neile ka kohalikke huvitavaid kohti näidatud, nad olid nimelt rebased. Ja nii ma siia koju jõudsingi ja selle posti kippelt ära kirjutasin. Paul läheb magama.

..

Nii kuradi hea on lihtsalt olla praegu.

Teinekord on lihtsalt IRW

mIRC on naljakas.

[22:41] [ 22:34:20 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ panomees: kuidas öelda eidele, et millal keppi saab ]
[22:41] [ 22:34:27 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ panomees: ma 1,5 nädalat käind juba :S ]
[22:42] [ 22:34:29 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: keppi saab v üldse ei saa ]
[22:42] [ 22:34:35 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ panomees: ei aga tgflt :D ]
[22:42] [ 22:34:43 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: hmm ]
[22:42] [ 22:35:34 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: noo ]
[22:42] [ 22:35:35 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: ise peab juhtuma ]
[22:42] [ 22:35:40 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: katsu taga kahekesi jääda ]
[22:42] [ 22:35:43 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: mitte peol ameleda ]
[22:42] [ 22:35:45 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: omaette ]
[22:42] [ 22:35:49 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: nagu mul gretega ]
[22:42] [ 22:35:51 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: enda juures vms ]
[22:42] [ 22:35:57 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ panomees: no ma mõtlesingi seda ]
[22:42] [ 22:36:01 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ panomees: aga krt vanemad kodus koguaeg ]
[22:42] [ 22:36:04 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ panomees: ei taha vahele ka j22da nussimisega :D ]
[22:42] [ 22:36:08 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: see lamp ]
[22:42] [ 22:36:19 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ panomees: peol vist eriti eitedele nussida ei meeldi ]
[22:42] [ 22:36:21 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ panomees: põdevad ]
[22:42] [ 22:36:29 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: true ]
[22:42] [ 22:38:02 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: kui vanemad ära lähevad vms ]
[22:42] [ 22:38:04 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: või tal ntks ]
[22:42] [ 22:38:07 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ panomees: siis peab kindel pauk olema :D ]
[22:43] [ 22:38:08 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: olge öösel kahekesi ]
[22:43] [ 22:38:11 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: siis juhtub imesid ]
[22:43] [ 22:38:15 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: belive me, I know ;) ]
[22:43] [ 22:38:36 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ panomees: sessuhtes et arvata on et öösel kahekesi pole muud teha kui kebo ]
[22:43] [ 22:38:38 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ panomees: ennem väike vein ja nii :D ]
[22:43] [ 22:41:24 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ panomees: 2kki n2itan eidele oma ET skille ja tal läheb m2rjaks ja saan nussi?! ]
[22:43] [ 22:41:25 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ panomees: IDEAZ ]
[22:43] [ 22:41:28 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: :D:D:D:D ]
[22:43] [ 22:41:30 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ manual: FAILED ]
[22:43] [ 22:41:33 ] [ @[uDU]BG ] Chat event [ panomees: :d ]
[22:43] [22:43] <[uDU]BG> Chat event [ 10manual: aga ja ]
[22:43] [22:43] <[uDU]BG> Chat event [ 10manual: otsi ta "Nõrk" koht üles ]
[22:43] [22:43] <[uDU]BG> Chat event [ 10manual: mul läks gretega miski 5 minutit et see leida ]
[22:43] [22:43] <[uDU]BG> Chat event [ 10manual: :D ]
[22:46] [22:44] <[uDU]BG> Chat event [ 10manual: tead kuidas sa aru saad mis talle haigelt meeldib ]
[22:46] [22:45] <[uDU]BG> Chat event [ 10manual: teed talle igast asju, hammsutad õrnalt ja värk ]
[22:46] [22:45] <[uDU]BG> Chat event [ 10manual: kõdid ja asjad ]
[22:46] [22:45] <[uDU]BG> Chat event [ 10manual: kui tal tekivad külmavärinad, ja ta silmad kinni paneb, ja raskelt hingama hakkab ]
[22:46] [22:45] <[uDU]BG> Chat event [ 10manual: siis bingo:D ]
[22:46] [22:45] <[uDU]BG> Chat event [ 10manual: häääästi sügavalt hingab ]
[22:46] [22:45] <[uDU]BG> Chat event [ 10panomees: eit l2eb kiima ]
[22:46] [22:45] <[uDU]BG> Chat event [ 10manual: mhm ]
[22:46] [22:45] <[uDU]BG> Chat event [ 10manual: gretel on kael nõrk koht:D ]
[22:47] [22:46] <[uDU]BG> Chat event [ 10manual: ja eriti bingo on veel see kui ta vaikselt mõmisa hakkab ]
[22:47] [22:46] <[uDU]BG> Chat event [ 10manual: kui sa teed seda mis talle räigelt meeldib:D ]
[22:47] [22:46] <[uDU]BG> Chat event [ 10manual: tead küll seda mõminat:D:D:D ]
[22:47] <[uDU]BG> Chat event [ 10panomees: naq karupoeg puhh we ]
[22:47] <[uDU]BG> Chat event [ 10manual: ei, nagu naine kes hakkab orgasmi saama:D ]
[22:47] <[uDU]BG> Chat event [ 10panomees: hakka gigolox ]

Täitsa lõpp, pubekad arutabad, kuidas naist saada.

Majoritaarne Seksiv TagasiKerimine osa 5 of n

Niisiis. Hommikul ärkasime ilgelt vara (btw, uues toas olid lutikad, isn't that cute?), dodgesime hommikusöögist ja lendasime ahvikiirusega Baker Streetile, et Madame Tussaud'si minna. avastasime, et järjekorda küll ei olnud, kuid a) sadas Londoni vihma; b)meil oli hommikusöök söömata. Selleks ajaks, kui me selle vajaliku toiminguga ühele poole saime, tuli meil mõistagi seista kümnemiilises ummikus. Sure felt like that. Kotikontroll oli seekord lõbusam kui tavaliselt, kuna meil olid kõik asjad kaasa võetud, et peale seda lennukile minna. Turva vaatas, et no fucking way ja ei hakanud läbi otsimagi, kuna selja taga olid vihased Ida-Saksa turistid, kes tahtsid ka vahakujusid.
Lendasime siis peale. Esimene ruum oli disainitud nägema välja nagu mingi suure filmi aftekas mingis klubis. Ja tõenäoliselt oli seal üle Londoni kõige suurem kontsentratsioon inimesi ruuttolli kohta. Horrific. Läksime siis vahakujusid avastama. Sest ega nad ei olnud kenasti reas, vaid mööda tuba laiali. Ma vist isegi põrkasin peaaegu ühega kokku ja hakkasin juba vabandama, kui nägin, et John Travolta vahib mulle näkku. Mis, arvestades seda, et vaatasin hiljuti Pulp Fictionit, on üpriski hirmutav. But back to the film.
Esimene onkel, kelle juurde mul õnnestus seista lolli turistipildi tegemiseks oli Morgan Freeman, kes on igati vinge onkel. Kellele järgnes teine vinge onkel - Patrick Stewart. Selleks, set mõista, just KUI vinge ta on, soovitan vaadata siia. Vot just. Kusjuures, üks asi, mida ma teada, sain, et ma olen pikem kui enamik kuulsustest. They only LOOK tall.
Piltide täielik kogu on muide siin. Ja ma võin öelda, et peale Stewartit tuleb Dwayne "The Rock" Johnson, veel üks vana kooli meister söör Michael Caine, trepi pealt jooksen ma alla koos Harrison Fordiga ja režissööriametit "õpetan" sellisele vandile nagu Steven Spielberg.
Kubernaatorist tuli ausalt öeldes SITT pilt, ülevalgustatud ja üldiselt koleda olemisega. Aga Jim Carrey rokkis täiega. Ja mina rokkisin vastu.
Edasi tuli paljude arvates parim Bond, Jameš Bond, praeguseks juba auväärsesse ikka jõudnud ja minu teada aktiivsest näitlemisest kõrvale tõmbunud Sean Connery. Nicholas Cage'i punnsilmad kummitavad mind siiamaani. Tegelikult oli seal muud shitti ka, nagu näiteks laste seas äärmiselt populaarne Hulk, Ämblikmees jm. Reaalsetest suurkujudest veel näiteks Sir Humprey Bogart, siis see Hommikusöök Tiffany's tšikk ja siis veel kraami. Igatahes jõudsime lõpuks filmistaaride seast välja ja sisenesime ajalooliste suurkujude... kujude ruumi.
Tegin Einsteinile tema enda lolli nägu, Briti kuninglikule perele... ei teinud tegelikult midagi, kuid nii erilised nad ka ei olnud, et ma pilti viitsiks teha. Ja siis tuli poliitikaruum. XXX-fun. Putinit sõimasin veidi, sellest Prantsuse presidendist oli mu mamps sillas, Bush oli loll nagu alati ja OI kui väga ma oleksin tahtnud Hitlerile Heili lüüa. Aga nõustusime emaga, et see oleks nagu VEIDIKE poliitiliselt ebakorrektne ja võibolla visataks selle eest isegi välja. Niiet ma rahuldusin üksnes tema torkimisega.
Siis olid seal veel Gandhid ja dalai-laamad ja muud elukad. Edasi tuli muusikatuba, kust leidsin paar tšilli tüüpi nagu Hendrix ja kanepipea Bob Marley. Kuigi Rammsteini oleks võinud näha seal :P
Edasi tuli mingi lühituur Londoni ajaloost, soovi korral võis minna ka mingile õuduste maja stiilis tripile. Mul hakkas vaikselt vahakujudest kopp ette viskama, seega ma passisin selle horrori. Siis tuli Madame Tussaud' ise, ehk siis ekshibitsioon, mis tutvustas näituse valmistamisprotsessi ja ajalugu. Ja siis saigi näitus otsa ja tuli kingipood. Kuid see ei olnud veel kõik! Sest just seal oli püsti löödud kaks ajaloo tuntuimat kuju: Üksik Hulgus ja I AINT GETTIN' ON NO DAMN PLANE, FOO!
Edasine oli suht hektiline. Läksime Liverpooli jaama, et sealt rongi peale kerida. Ostsime piletid, avastasime, et meil on kaks tundi aega ja läksime kusagile lähedale turule. Kust ma leidsin paar üsnagi andekat särki ("Good, Better, Best" ja "Fuck Google, Ask Me"). Siis oli rongile minek, sealt edasi tuli lennujaamas mampsil väike jama mingist fkn hambapastatuubist (fluiidseid asju lennukikabiini ei tohi kaasa võtta, kui nad pole turvakilesse pakendatud. Või on ostetud ootealast. Igatahes, mampsi kott otsiti piinliku põhjalikkusega läbi, kontrolliti, kas tegemist ikka ON hambapastaga (ehkki nokurat, selle leidsime me ju esimese 30 sekundiga üles), kokku läks kusagil 5-10 minutit. Ja siis läksime ootealale. Ma leidsin sealt isegi mingi elektroonikapoe, kus müüdi läpakaid, telefone jm elektroonikat (duh). Tegime kerge eine ja siis jooksime lennukile.
Maandusime juba Frankfurt-Hahnis, sõitsime kaks tundi autoga marsruudil Saksamaa-Prantsusmaa. Kiirteel. Väga närvilise emaga roolis. Holy crap that was scary. A õnneks rahunes ta mingi hetk maha ja sai juba rahulikult edasi minna. Globaalne AsukohaMääraja on ikka üks ilgelt vinge asi. Selgitan: koht, kus tuli kiirteele keerata, oli just ühe bensuka juures ja muidugi arvas mamps, et sisse on vaja keerata benarisse. Kust tuli suure tinnaga välja üks merss, niiet tuli chickenit mängida. Tema arvatavasti peatus ennem. Vist. Igatahes, laupkokkupõrkest jäi puudu tervenisti 5 meetrit, kuid emps läks verinoore juhina siiski üsna ähmi täis.
Kui Paul emaga Thionville'i jõudis oli õhtu juba alanud. Seega tõmmati siva piss-piss ja magama.

Kiusu pärast ajan veel Annese naerma:

Go F***k Yourself

.. Oli eile põhiline nali, niiet ärge ülbake midagi,et ma olen ebaviisakas või midagi. Need, kes mind hästi tunnevad, teava, et ma OLENGI hästi ebaviisakas ja suhtelistle vana vitupea veel niikuinii, keda tuleks ilmselt jämeda roostese pulgaga anaalselt sodomiseerida. Aga eilsest siis. Eilne algas suht varakult, mingi enne viit, kui Silc tahtis koju minna ja tee peale ühe pitsa süüa. Läksime siis Annesega kaasa ja tegime ka ühe pitsa, millest sai meie, või noh, vähemalt minu hommikusöök. Pitsa söödud, tõmbas Silc nahhui bussi peale ja meie läksime Kassitoomele. Ei, vabandust, SuperAlkosse. Ja SIIS alles Kassitoomele. Kurat, mulle ei meeldi sinna ronida, sest rinnus läheb raskeks, arvatavasti tuleb vähem suitsu teha. Igatahes jõllasime tükk aega seal, koos Sergi ja Mikseriga, läbi vihma ja muu sita. Ja siis said meil õlled otsa, mis tähendas, et me läksime Toome poodi. Ja kui me sealt välja tulime, siis avastasime, et Krooksu väliterrass on ju ometi niivõrd palju lähem so go FUCK YOURSELF. Krooksu terrassidele oli riputatud ka nõme sõnum, mille ma kippelt ära rebisin, et keegi teine seda lõksu ei peaks lugema. Siis tiksusime mingi aeg seal, kui kellelegi jõudis kohale, et Ursula oli mäe peal ja tahtis (arvatavasti) nikku. Kebisime siis siva nikunäljas Ursulale perse pugema, või vähemalt mina seda õhtu jooksul tegin sõna otseses mõttes, kuna ma istusin ta selja taga. Umbes sellel ajal toimus ka teine poodiminek, mis signaliseeris, et Paul võib kogu täiega putsi kerida. Mida ma ka tegin. Edasi ei mäleta. So go fuck yourselves.

Karta on, et MFRW 4/n

Kui nüüd väga aus olla, siis hakkavad mälestused jubva tuhmuma sellest kolust, mida keegi teine nimetaks mu peaks. Teen siiski parima ja üritan Teie heaks taastada sündmused. Abiks on mulle kusjuures pildid, mille täielik kogu on siin, kuid mõned kavatsen ma ka teksti vahele poetada.

Hommikul tõusis mu ema varakult üles, et hotelli mänedžeri peale karjuda, mis tingis meile toa esimesel korrusel, mille võludest räägin selle posti lõpu poole. Siis läksime välja, peale emale kinnitamist, et selle koha hommikusöök on absoluutne pask ja et siin ei tohiks üldse eladagi. Ja võtsime suuna otse Harrodsi poole, kui ma ei eksi. Seal sundisin ma peale oma šoppingufantaasiad eilsest skauditripist (Spoils: Batman: Gotham Knight, Kung Fu Hustle, FMP:Fumoffu, Welcome to the NHK! Vol. 1, OMG Vol. 1, Girls Bravo Vol. 1, Tomb Raider Vol. 2, G.I.T.S. Vol. 1.5 "Human Error Processor" ja Terry Pratchettilt Kettamaailma esimeste raamatute, "Võlukunsti Värv" ja "Maagiline Valgus" graafiline novell kokkupanduna, kuna need koosnevad kahest osast).
Peale edukat šoppingutrippi jätsin ma ema mõistagi Harrodsisse, kuna seal on ju NII FNpalju naistekraami, nagu kingad, meik, kalliskivid, ehted ET CETERA INFINITUM.
Igatahes, viisin oma kraami koju ära ja läksin linna peale laia lehte mängima või midagi sellist. Arvatavasti hängisin niisama ringi, ei mäleta tõepoolest enam seda päeva täielikult. Igatahes tuli lõpuks see asi välja, et me läksime Londoni Towerisse eri teid pidi, kuna sobivalt sellel nädalavahetusel mõned metrooliinid ei töödanud. Otsustasin seega omaenda navigeerimisoskusi taaskord katsetada ja arvake ära, mis juhtus? Of motherfucking course ma eksisin ära, kuigi koht ei olnud kõige hullem, nagu Sohos nt oli... Olin Londoni panganduspiirkonnas, mis tähendas SUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUUURI pilvelõhkujaid igal pool mu ümber, mistõttu ei näinud ma, kuspoole jõgi jääma peaks, kuna Tower on ju Thames'i jõe ääres. Peale mõningast pimeekskursiooni leidsin ühe Subway (ehk Eesti keeles Metroo) ning otsustasin sealt ühe leiva rebida, kuna ma polnud kunagi varem ühtegi ÕIGET Subwayd saanud, ainult Metrood, ja ma pean mainima, et vahe oli märkimisväärne. Esiteks Subway ei tilkunud nagu nohuga koer ja teiseks oli seal pakkuda isegi saiale mitut erinevat maitset. Täitest rääkimata. Igatahes helistas sel ajal mulle paanikas ema, kes tahtis teada WHERE THE FUCK I AM, pehmendatud toonis, kuna varsti pannakse Tower kinni. Soovides parimat Subwayd EVER MADE ma muidugi panin telefoni kinni, et miski mind ei segaks, ja helistasin talle siis, kui ma välja tulin, et ta end väga üksikuna ei tunneks. Igatahes tundus ta väga paanikas olevat. Seega, kõndisin üle tee ja sain teada, et tegelikult olen ma kohale jõudnud... Täiesti kogemata, nagu eilegi juhtus.
Lõpetasin siis vaikselt oma võileiba ja ema oma kala ja kartulit (Fish&Chips baby!) ning läksime Torni sisse. Tuli välja, et Torn ei olegi Torn, vaid rohkem midagi kindluselaadest. Sebisime ennast ühele giidiga retkele, kuid siis hakkas vihma sadama ja giid teatas, et Guided tours are for dry customers only, ja kõndis minema. Ega's midagi, ootasime järgmist giidi, kes ilmus poole tunni pärast ja osutus äärmiselt vingeks vanameheks.


Vanamees viis meid äärmiselt vingele tripile ja rääkis tee peal palju nalju, nagu näiteks Waterloo nalja ja Bloody Toweri nalja. Kõige lõpuks viis ta meid kabelisse, kuhu on maetud palju briti suurkujusid (kes, ma kinnitan, on kõik surnud. Ei kummita seal keegi, raisk). Peale seda otsustasime minna ja kaeda Suurbritannia kroonijuveele, mis osutusid väga säravaks, kuid äärmiselt igavaks. Ah well, shit happens. Peale seda läksime White Towerisse, mis on see põhiline kaitseehitis seal ja saime osa kultuuripommist. Või siis ajaloopommist. Nimelt on tegemist sõjaajaloomuuseumiga, mille pildid on mul eelmainitud kohas üleval. Eriti soovitan vaadata Henry I raudrüüd, millel on Tema Kuninglikkuse Kubemele tehtud Eriline Varjupaik. Ja ma ei tee nalja.

Peale Valgest Tornist lahkumist sai meile teatavaks, et varsti suletakse Tower üleüldse ning seepeale jooksid kõik turistid väljapääsude peale kiini. Meie läksime vaikselt kõrvaluksest välja ja läksime praami peale. Mille konduktor osutus väga heaks naljameheks ja ajalootundjaks. Nimelt mängis ta meile terve tee jooksul Westministeri poole giidi. Ja ta oli naljakas. Raske arvata, miks ma teda naelaga premeerisin meie reisi lõppedes. Ma sooviks endale diktofoni, et ma oleks saanud selle vandi juttu lindistada - see oli lihtsalt niivõrd andekas. Samas pole selline jutt Londonis mingi haruldus, kuna enamik inimesi mölisevad sedamoodi andekat paska. Aga teistele kultuuridele on see uudis ja seepärast saavad needsamad mölamokad päevast päeva raha, et õhtuti Thamesi pubides juua. Aga tagasi jutu juurde.

Jõudsime Westministeri, otse Suure Beni juurde, tehes sellest pilte ja otsustasime, kuna ma
kaardi pealt lugesin, peaministri ukse taha jõllama minna. Kahjuks kõrbes see plaan haledalt, kuna peaministri tänav oli valvatud raudukse ja politseinikutega, kes olid relvastatud MP5tega. Seega läksime edasi ja jõudsime rahvusliku kunstigalerii ette, mille ette on posti otsa löödud admiral Nelson. Kurat, see post oli pikk. Hängisime veitsa selle posti ees ja siis leidsime, et võiks ikkagi London Eye peale minna, seega ronisime nagu mutid metrooauku ja väljusime juba Waterloo juures.
Piletite hankimine tundus olevat kui lennukile minek - samasugused järjekorrad olid. Peale ~pooletunnist ootamist saime siiski oma pileti ja õiguse sisseminekujärjekorrale asuda. Seegi ei läinud ilma probleemideta, nimelt oli meie teel ees kotiotsimine. Kahjuks mäletasin ma liiga hilja, et mamps oli kotti asetanud pudeli Bailey's, mis oli küll tühi, kuid tekitas siiski kotiotsijale peavalu. Arusaadav ka ju, ma oleks sellest võinud ju roosi moodustada ja vaaterattas postaliks minna. Igatahes, soovimatust roosimaterjalist vabanenud, võisime edasi areneda ja vaaterattale peale minna, kusjuures vaateratas ei peatunud hetkekski, ainult libises vaikselt edasi, mistõttu turvad käskisid siva peale ronida. Vaaterattasõit ise oli üpriski elamustevaene, kui välja jätta see väike juhtum, kui kellegi laps üritas uudishimust intercomil hädaabinuppu vajutada, mille ta ema kiirelt ära blokkis. Sõit ise oli suht kobe, sai pilvelõhkujatest kõrgemale tõustud ja maastikku (st. linnastikku) nähtud. Pildid asuvad eelmainitud kohas. Maandumisel tuli isegi peatuda, kuna üks tasku enne meid tahtis üks ratastoolis onkel peale minna, mida ta ka sai. Ja siis ostsime suveniire ja tahtmise korral ka foto meist Londoni vaaterattal lõbutsemast. Mille me ostsime, soovijad võivad seda minu toas ka näha.
Peale rattasõitu läksime kusagile sööma ja siis magama, kuna järgmine päev oli vaja varakult ärgata. Enne ärasõitu oli vaja veel Madam Tussaud' muuseumisse jõuda ja see oli üks koht, kuhu ma ka tõepoolest TAHTSIN jõuda. Seega, tadaa praeguseks ja head päeva, ehkki mina plaanin küll magama minna.

Vahelduse mõttes tänapäevas

Kuna kogu aeg minevikust heietamine heitis suure kaarega üle, siis räägin vahelduseks, mis nvl toimus. Algas kõik sellega, et reedel tulid külla Kai ja Mari-Liis. Kuna mul tõesti ei olnud see meeles, siis tabati mind üsnagi püksid rebadel, liiatigi oli plaan õhtu poole Krooksu mäele kerida ja koos Veerikuga väike kast juua. Asi tipnes sellega, et võtsin tüdrukud kaasa, korjasime Statoili juurest üles Silitava Mattiase ja läksime ikkagi. SA'st sai möödaminnes kast pilsnerit võetud ja juba me olimegi niiskel ja porisel mäenõlval (olgu neetud see viimase aja ilm) mõnusat õlut nautimas.
Kuna tulime võrdlemisi hilja, olid kõik juba parajalt kaaninud ja väga lõbusas tujus, eriti elavalt jäi meelde Triin oma hüperaktiivsuse ja kallidega. Muidu läks nii, nagu üks jooma ikka, selle vahega, et ma pidin alguse poole pidevalt multitaskima kahe seltskonna vahel, hiljem sulasid seltskonnad enamvähem kokku. Kaiusel või kellelgi oli mingi frikkin boamadu kaelas, kes naistel pead pöördesse ajas.
Õlu voolas libedalt ja varsti oligi mul kraam otsas, ehkki umbes pool kasti aeti mult küll turki. Pöörasin oma triole mõneks hetkeks selja ja kadunud nad olidki. Telefoneerides sain teada, et nad olid läinud mingi Miku poole sauna. Lubasin millalgi järgi tulla, kuid siis juhtus säänane tore asi, et tellaril sai aku tühjaks ja ma täpset kohta ei saanudki teada ja kohtumispaika ka ei saanud määrata. Jõllasin siis niisama veidi Krooksu ees, kuni puhta õnne peale leidsin uuesti üles Kai, kes oli mulle eskordiks tulnud. Kõmpisime siis sinna Miku poole ja leidsime, et rahvas hakkas end parasjagu minema asutama. Ega's midagi, jalutasime siis tagasi Krooksu poole, kust mul tekkis mõte paar õlli rebida. Mõeldud-tehtud, Reints sebis mulle kiiresti õllid ja mingi tüüp andis mulle sotase, et ma talle paki suitsu ostaks, ja tagasi ei tahtnudki. Sain selle mehe arvelt umbes 65 eeku vahelt, a ega ma ei kurda, kuna mul ei olnud tegelikult endal sentigi ja joonudki olin Kailt laenatud raha eest. Njah, tagasi välja ning koduteele. Statoili juures lahkusime Mattiasest, kes oli väga õnnetu, et ta koju Mari-Liisi kaissu ei saanud võtta, ning tiksusime veel hommikuni, mängides Aliast ja potikut, kusjuures viimases pidid võitja ja kaotaja suudlema. Mina jäin kahjuks teiseks... A ma ei kahetse sellegipoolest. Niisiis, kobisime magama ää.
Hommikul magasid vähemalt kaks meist kella kolmeni päeval. Kui kord juba üles sai saadud, siis võtsime Konsumist lõuna ja paar pudelit siidrit ja minu puhul ka kolm purki premmi, sest muud head seal külmas polnud, ning suundusime randa, et väike piknik pidada. Tegelikult plaanisid tüdrukud ka ujuma minna, kuid kui me olime oma söögid söönud ja natuke kaameraga lollitanud, hakkas vihma sadama ja me otsustasime puuvarju minna. Sel ajal jõudis kohale ka Mattias koos paari õlle ja šampusega. Ajasime siis niisama juttu ja lollitasime veel kaameraga (kunagi võite orksist pilte ka näha) kuni mul õlle otsa sai, siis tegin šampuse lahti ja sain kohe neiude käest piki päid ja jalgu, nad tahtsid selle nimelt õhtuks jätta. Aga kahju oli juba tehtud, seega jõin selle šampuse ära ja kuna vihm oli selleks hetkeks juba üsna kahjutu tilkumine, läksime Konsumisse tagasi.
Konsumis haarasin tüdrukutele asenduseks ühe šampuse ja endale 2/3 kasti õlut (Jälle Prem). Tüdrukud ostsid samal ajal mulle juukselakki, kuna puu all oli mulle üks soeng tehtud ja oli vaja veel lollitada, ning läksime Mattiase ühika rõdule tšillima. Kiiruga, kuna vihma sadas. Seal siis olime mõnda aega, pakuks lambist et tunni või kaks. Igatahes oli väljas juba pime. Siis sai minu juurde tagasi mindud ja juukselakiga lolliks mindud. Mingil hetkel, umbes kella 10 paiku tuli Tallinnast ka Kai sõbrants Mari, niiet nüüd oli mu toast saanud totaalne haaremanime võtteplats. Kai otsustas, et tal on vaja juukseid lõigata ja jooksis kelleltki kääre laenama. Samal ajal tehti mu juuksed lakimöksiseks koos mingi sonksiga. Lõbus, eh?
Igatahes, enne kella kahtteist läksime välja, tüdrukud ja Mattias klubisse (või nii ma vähemalt arvasin. Tegelikult olid nad lihtsalt väljas ringi tšillinud) ja mina võtsin suuna oma järelejäänud õlledega Krooksu mäele. Või nii ma vähemalt arvan. Sest vaadake, ma olin selleks ajaks jumala kastis. Väidetavalt lahkusin ma joomalt üpris vara, mingi ühe-kahe paiku ja ilmselt tõmbasin otse magama. Ärkasin kell 6 üles, vaatasin, et oh shit, tüdrukuid polegi. Helistasin neile ja varsti nad vaesekesed saidki sooja tuppa. Õnneks polnud nad eriti pahased ja ma ei pidanud põrandal magama.
Siis kui me üles ärkasime, oli suur osa päevast juba möödas, umbes kella 4 paiku päeval. Tegime siis sealsamas Raatuse pargis järjekordse pikniku, kus kõigil tuli ilgem vässar peale ja nii me siis seal lebasimegi, oodates Kai ja Mari-Liisi autojuhti, kes nad Tallinna minust eemale viiks(Mari otsustas rongiga minna). Kui see aeg kätte jõudis, vahetasime musisid-kallisid, mis minul tuju tõstis, ehkki kurb oli ka, sest üle hulga aja polnud mul sellist nädalavahetust olnud, ning see oleks võinud veel kesta.
Tüdrukud ära saadetud, helistasin Lepale ainult selleks, et hetk hiljem omaenda rumalust taibata - Lepa telefoni mikrofon nimelt ei tööta jälle. Jätsin talle siis kiire häälsõnumi ning varsti tuligi kiirsõnum "Krooksu mäel". Lepik, nagu ma hiljem teada sain, ei olnud sealt üldse ära läinudki, vaid lammutas õlut eilsest saadik nagu sõge pull, kellele üritatakse vasektoomiat teha kahe eriti jämeda tellisega. Egas' midagi, SA'st läbi ja Krooksu, kus ma siis mõningatest eilsetest juhtumistest teada sain, vaadates samal ajal võrkpallimängu BRA-USA kordust. Kuna kõik ülejäänud olid Brasiilia poolt, siis mina otsustasin puhta spordivaimu nimel olla kontrastiks USA poolt, ehkki nad on mölakad. Ja mölakad võitsid! Ja nii see päev siis õhtusse veeres, peale võrku tuli veel kossumatš, jälle usakatega, vist Leedu vastu, ei mäleta täpselt.
Nädalavahetus oli lõppenud ja Paul vaarus koju.

Tarkusetera: Shit happens because you are bad.

MFRW 3/n

Kolmapäev oli tegelikult väga igav. Ei teinud suurt sittagi. You have been warned.
Peale hommikusöögist kõrvale põiklemist koostasin veidi aega sõjastrateegiat ja otsustasin suunduda kõigepealt Londoni loomaaia poole. Or so I thought.
Jõudes Baker Streeti metrooaugust välja, olin ülimalt eksinud. Üks häda metrooga on see, et metrookaardid on ülimalt eksitavad. THEY LOOK NOTHING LIKE THE PLACE! Neile pole märgitud, kus on põhi. Kui välja tuled, ei saa sa aru, kus on põhi, kus lõuna. Ühesõnaga, juhtus sama nagu eile Piccadillyl juhtus. Ja see pole veel kõik. Eilne õhtusöök andis endast märku ja tahtis kehast väljuda üsna pruunil moel. Avalikkuse ees ma seda teha ei tahtnud, seepärast jooksin, nagu oleks mul kurat kannul, lähimasse kiirsöögirestosse, mis juhtus olema KFC. Kui mul vähe kergem olla oli, ostsin sealt hommikusööki ja avastasin välja minnes, et ainult üks asi suudaks mind takistada loomaaeda minemast. Ja see oli just juhtunud.
Vihm. Nagu nõrgast dušist ta tuli, keskmise hõredusega ja konstantselt. Pole midagi enamat mainida, plaanid olid perses. Roomasin tagasi metroourgu nagu tarakan ja organiseerisin oma plaanid käbe ümber. Uueks sihtpunktiks sai poodide pood Harrods.
Seekord ei olnud mul vaja ära eksida, kuna Harrods oli just metrooaugu juures. Peamiselt naistele suunatud pood. Ukse juures anti mulle kaart ja ma märkasin murega, et kaks keldrikorrust ja kaks esimest korrust olid puhtalt naistekad. Kolmandal oli peamiselt mööbel ja muu kodustamiseks vajalik. Lisaks oli seal pikad kardinatest koridorid, mille küljes oli silt:"Jõuluosakond. Avame 3. Augustil." Mina oleksin naerma hakanud, aga see oleks ilmselt imelik tundunud, seepärast itsitasin kõigest pihku ja läksin edasi. Neljandal korrusel hakkas mul aga õige lõbus.
Jackpot. Mida muud saakski öelda korruse kohta, mis oli täis muusikariistu, muusikat, videomänge, filme, arvuteid ja raamatuid? Muusikariistadest võtsid enda alla kõige rohkem ruumi üllatuslikult klaverid. Kitarre oli palju, basskitarre aga mitte nii palju, seega mulle see suurt huvi ei pakkunud. Järgmises kohas läks asi huvitavamaks, nimelt olid seal eelmainitud filmid, mängud ja muusika. Peale mõningast skautimist liikusin edasi Sony poodi, kust leidsin roppkalli aga väga vinge läpaka. Pisikese ja mõnusa. Pühkisin ila ära ja liikusin edasi. Järgmine hetk minu jaoks oli kolm tundi hiljem.
Siinkohal pean tegema väikese pausi, et avaldada teile saladus, kuidas mind väga kergesti ära hüpnotiseerida: Võtke üks huvitav raamat, asetage see Pauli nina ette ja laske tal lugeda. Kui teil on villand saanud teie ignoreerimisest, võtke raamat ära. Aand back to our program.
Nagu tähelepanelikum lugeja võibolla on aru saanud, asusin raamatuosakonna ukselävel. Kui ma olin oma vaimsest orgasmist toibunud, liikusin esimese riiulini ja sain järgmise. Jackpot. Fiction. Ja kohe olid seal Terry Pratchetti teosed. Edasi olid koomuskid - Hulk ja Iron Man ja kõike muud head ja huvitavat. Ja järgmine riiul oli täis mangat. Manga on Eestis väga haruldane nähtus, seega tegin sealsamas otsuse mõni neist raamatutest koju vedada, kui see mind ka tapma peaks.
Selleks ajaks, kui ma oma raamatutega ühele poole sain (ma küll ei ostnud neid, kuid nüüd pidasin ma oma mobiilse rahakoti kindlasti Harrodsisse vedama), oli kell juba kaks või kolm ning otsustasin kiiremas korras Movieumi kerida, mis oli South bankil London Eye kõrval. Seekord otsustasin sinna minna teist teed pidi ja oma arust ilgelt lõigata ja muidugi eksisin ma viie minuti jooksul lootusetult ära. Londoni asfaltteede alla peab olema maetud tuhandete turistide skeletid, kes said otsa, otsides väljapääsu Londonist. Minuga aga nii hullusti ei läinud, ma leidsin umbes viieteist minuti pärast täiesti juhuslikult õige koha.
Movieumis sain palju uut ja huvitavat teada briti filmitööstuse ajaloost, ja ka briti animatsiooni ajaloost. Danger Mouse anyone? Ja kas te teadsite, et filmid "Star Wars" ja "Alien" on valminud peamiselt Suurbritannias? Ahaa. Nüüd hakkab juba looma.
Nõndaks, peale Movieumi tegin taas kord käigu South Bankil ja vaatasin mulle juba tuttava Ganja esnemist, seekord siis algusest lõpuni. Selle ajal helistas mulle mu ema, kes ütles, et ta maandus just Stanstedis ja hakkab linna poole sõitma. Selle peale pakkusin ma, et võiks õhtul kinno minna, kuna õhtul oli uus Salatoimikute film linastumas, ning läksin Leicester Square'le pileteid ostma, seekord kasutades väljaku enda metrooava. Peale mida läksin ma tagasi koju, et mampsi oodata.
Umbes pool tundi enne filmi algust jõudis mamps kohale, viskas kähku koti seljast ja kinno me läksimegi. Popkornimüüja oli seekord üks loll neeger, kes ei suutnud aru saada lausest "7Up with some Pepsi in it, please" ning ajas mind sellega sitaks vihale. Lõpuks pidingi leppima puhta 7Upiga ja kerisime mõlemad kinosaali filmi vaatama. Mis oli täielik bullshit. Terve filmi peale mitte ainsatki tulnukat või salapärast musta möga, ega ühtegi majoritaarset valitsuse kaverappi. Oli hoopis midagi moodse Dr. Frankensteini moodi. Puhas pask. 1/10.
Peale pettumust valmistavat kinoseanssi läksime sinnasamma kõrvale Angus' Steakhouse'i sööma, mis oli küll väga hea, kuid Inglismaal on well-done natuke liiga läbi küpsetatud. Ja siis koju magama.
Järgmine päev läksin ma välja fotokaga, ehhee. Tower ja jõeretk ja Rattasõit. Ja Harrod's Redux.

MFRW 2/n

Oh kui tore. Hakkasin seda posti kirjutama ja mu arvuti otsustas, et JUST SEE HETK on tore aeg end välja lülitada. Seega on mul veidi aega oma mõtete kogumiseks.

Järgmise päeva hommikuks olin ma pannud äratuse kella 8:30ks, kuna kella 8st poole kümneni oli hommikusöök. Mis koosnes peamiselt piimast, I shit you not. Maisihelbed, tee (piimaga muidugi) ja röstitud sai ("või", "moosi" või piimaga). Kahjuks ei ole ma ikka veel üle saanud oma laktoosiintolerantsusest, mis väljendas end väga ühemeelselt kui ma olin juba oma keldriurkasse tagasi saanud. Siinkohal tuletan aegsasti meelde minu kasutuses oleva peldiku mõõtmeid (mis oli väiksem kui keskmine harjakapp).
Seega, Sõpru vaadates tekkis mul korraga üsnagi arvestatav kõhulahtisus ja ma pidin selle vajaduse rahuldamiseks peldikusse ronima ja tegema akrobaatikamanöövreid (kuna alati on ju dušš natukese kardina alt välja pritsinud ja otse sinna, kuhu sa tavaliselt oma jala paneks). Igatahes otsustasin peale sittumist välja minna. Esiti sööma. KFC kõrval olev resto pakkus Inglise hommikusööki, mis oli igati tore, välja arvatud vorst. Vorst oli tõesti rõve.
Esimene asi, mis mulle kaardilt silma hakkas, oli Green Park ja Hyde Park, mille peale ka suund metrooga sai võetud. Ükskord kohale jõudnud, eksisin ma muidugi lootusetult ära. Peale mõningast alleedes ekslemist aga suutsin ma leida ühe suure ristmiku (mis Londonis oli tegelikult päris tavaline), mille ühest nurgast leidsin Hyde Parki, teisest Green Parki ja Wellington Archi, kuhu peale mõningast kaalutlust ka sisse läksin. Tavaliselt nõuavad nad sissemineku eest raha, kuid kuna mul oli selline lahe asi, nagu London Pass (.. Card, millega saab enamikesse kohtadesse tasuta sisse ja teistes soodukat), siis ma kõndisin lihtsalt elevaatorisse, mis mind kõrgeimale korrusele viis. Seal imetlesin arhailisi pilte ja kõike muud, mida ühes kultuurimälestises ikka võib leida. Ühel korrusel oli siiski midagi märkimisväärset, nimelt nimesildid, milliseid igas linnas võib leida a la "Hope Elas siin" või "Gandhi peatus siin". No okei, võibolla igas linnas sellise tekstiga silte ei leia. Aga poindile saate pihta. Igatahes väga hariv.
Peale hobusesõnnikusest Wellington Archi esisest lahkumist (Londonil on parkide turveks välja mõeldud selline geniaale asi nagu ratsapolitsei) kõmpisin Hyde Parki edasi, kust ostsin esimese asjana pudeli vett (kuum oli) neiudelt, kes nägid välja ja kõlasid venelaste moodi. Tiblad mulle ei meeldi, aga ausad venelased teevad ja tegid ikka südame soojaks.
Hyde Park oli tegelikult väga igav, kuigi nende park on ikka kuradi massiivne. Kujutlege ette väiksemat metsa, mille keskel juhtub olema lagendik, ja teil on ettekujutus Hyde Parkist. Igatahes, selle lagendmetsast läbi kõndimisega tekkis mu jalgadesse tohutu valu ja ma otsustasin end millegi harivaga lõbustada. Ja nii ma otsustasingi üles otsida Londoni kinoJa nii mu ristiretk algas. Üks kino, mida mu reisiraamatus reklaamiti, oli Londoni Utopia. Peale metroosõitu ja umbes tunniajalist kõmpimist, mille vahele ma jõudsin võtta ühe MacDonaldsi Veerandinaelase (Quarter Pounder) avastasin ma, et seal näidatakse

1. Ainult ühte filmi korraga
2. Ainult kultuurseid filme

Seega oli mu kinoplaan suht mokas ja kõmpisin edasi linnajaos, mida kutsutakse ühe jalgpallimeeskonna järgi Chelseaks (ka see staadium ei olnud sealt kaugel) võrdlemisi sitas meeleolus. Varustasin end ühest leheneegriputkast (kusjuures ongi nii - on putka, milles on neeger, kes müüb lehti) ajakirjaga, mis tutvustas viimaseid filme ja esindas nende kinodes linastumise aegu. Õnneks oli lisatud ka väikene kaart, mis säästis mulle hulga ajunussi, nimelt on Londoni paremad kinod kõik Leicester Square'il või selle ümbruses. Aga kõigest omal ajal.
Veetes mõnusa tunnikese metrooauku otsides (kuigi mu jalad ei nõustu sellega), jõudsin lõpuks siiski Picadilly Square'le. Koht, kuhu ma tahtsin ka niisama jõuda. Ent nagu ma eile olin selgeks saanud, Inglismaal on kõik tagurpidi. Ja lihtne platsikülastus muutus täielikuks pornoks. Sõna otseses mõttes. Selgitan: Piccadilly Square'lt on võimalik saada Leicester Square'le, nagu ka vähemalt viide teise suunda. Lugedes kaarti nagu idioot (või olid need kõik need £@$€£ turistid mu ümber, ei teagi) suundusin ma hoopis kohta, mida inimesed nimetavad Sohoks ja targad inimesed "Kohaks, kus seks on müüdav. Väga ovadalt." Ja ma ei tee siinkohal nalja. Isegi kõige rämedam seksmaniakk peab kahvatuma Sohos saadaoleva kauba peale, koht, kus transseksuaalne, homoseksuaalne ja tõenäoliselt zoofiilne seks on ainult raha küsimus. Mina, kes ma olen kõigest paadunud pihkupeksja, hakkasin kartma ja lasin sealt niipea kui võimalik jalga.
Tagasi Piccadillyl valisin seekord õige haru ja jõudsin Leicesterile. Ja vaatasin seda tükk aega, suu ammuli. Asi ei olnud mitte ainult kinodes, mis seda väljakut ääristasid. Ega kasiinodes, mis üritasid oma käivet tõsta süütute turistide pealt. Ega isegi söögikohtades, mis olid iga jumala nurga peal. Ei, asi oli väljakus endas. See väljak oli nagu Piro - vaba koht, kus võib (pea) kõike teha, nagu ma hiljem sildilt lugesin. Tunne oli, nagu oleksin koju jõudnud, ehkki plats ise oli umbes viiendik Piro mõõtmetest. Tuvid olid omaette boonus (sööta ega lasta ei tohtinud. Kahjuks.)
Igatahes vaatasin suurimate kinode filmikavasid ja valisin välja Wall-E, mida olin tahtnud juba ammu näha, aga polnud senini veel võimalust olnud. Film toimus 4. või 5. saalis - väikeses. Ja väike ta ka oli, umbes sama suur, kui Ekraan ehk. Filmi kohta ma suuri elamusi jagama ei hakka, igaüks vaadaku ise. Mulle igatahes väga meeldis.
Peale filmi mõtlesin ma ära kämbata, kus on London Eye, ehk siis kõigile tuntud Londoni vaateratas. Selle tarbeks võtsin metrooga ette retke üle või pigem küll jõe alt ja maandusin Waterloo jaamas. South Bank oli ülimalt huvitav, kuna just sinna kogunevad erinevad Londoni talendid. Seal oli roboteid, akrobaate ja üks väga lahe artist, lavanimega Ganja. Ütlen juba ette ära, et seda vanti käisin ma ka järgneval kahel päeval vaatamas. London Eye oli pika järjekorraga suur rattanägu. Selle juures oli aga nii mõndagi huvitavat, nagu näiteks Londoni Movieum, mis oli briti filmimuuseum. Sellel päeval oli ta küll kahjuks kinni, kuid hiljem käisin ma seal ära.
Ja tuleb tõdeda, et eriti palju rohkem sellel päeval ma ei teinudki. Läksin kohalikku Sainsbury'sse, ostsin süüa, juua ja märkimisväärselt mingid siidrid. Kolm pudelit £6 eest, mis oli sealsete hindade juures suisa röövimine. Samuti ei olnud ma saiast tehtud ja võtsin oma kolm pudelit kõik mahuga, mis ületas poolt liitrit. Ja siis läksin hotelli, vaatasin telekast filmi (The One, Jet Li&Jason Statham, soovitan vaadata), jõin siidrit ja läksin magama. Das End (die zweiten Tag(Saksa keele eksperdid võivad korrigeerida)).

Major Fucking Rewind (Part I of n)

Niisiis, keerutame ajaratast ja liigume ajas tagasi juulikuu kolmekümnendasse päeva, mil algas mu PIKK rännak läbi Euroopa. Asjad ei alanud kõige ladusamalt: hommikul, kui ma tahtsin bussiaegu vaadata, kustus mu arvuti pilt ning ei võtnud ka kõige visama nupuklõpsimise peale pilti ette. Arvutiga olid, nagu öeldakse, hambad. Seega tuli helistada numbrile 1182 ja küsida, millal läheb buss Tallinna Lennujaama. Vastuseks sain, et 10 minuti pärast läheb buss, millega jõuaks vabalt varuga jaama. Kott selga ja ajama, süüagi ei jõudnud. Reisi esimene osa - ~2 tundi.
Lennujaam oli aastaga kõvasti muutunud. Laiendus oli märgatav. Märkasin seda, sest ootasin to jedosta seda pagana lennukit. Lennuk, mis mind Riiga pidi viima, oli minu jaoks esmakordne kogemus. See oli nimelt propellerlennuk. Ja see propa tegi müra. Eriti õhkutõusul. (Reisi teine osa - ~1 tund) Igatahes vedas see tiibadega vertikaalkopats mind kenasti Riiga ära, kus mind ootas järjekordne rõõmus ootamine Londoni Gatwicki lennukile. Reisi kolmas osa - ~3 tundi.
Gatwickist liigutasin ennast rongiga Victoria jaama (~0:30h) ja seal avastasin enda jaoks maailmaime, mida paremini tuntakse Londoni metroo või Undergroundi nime all.
Peale mõningast närvitsemist jõudsin ma Gloucester Square'i, mille läheduses pidi olema mu hotell. ~15 minutit.
Nüüd pean tegema väikese pausi, et seletada üht-teist Londoni ülesehitusest. Esimene asi: prügikaste on väga vähe ja nad on väga osavalt kamuflažeeritud lihtsateks mustadeks kastideks, mis Londoni üldise räpasuse taustal üldse välja ei paista. Teine asi: Londoni arusaam aadressist on müsteerium. Kui sul veab, siis on iga teise-kolmanda tänavanurga peal taustaga kokku sulanduv silt tänava ja haldusüksuse nimetusega koos krüptiliste märkidega nagu 4.SW, mis arvatavasti lahtikirjutatult muunduvad kvartaliteks. Nüüd tagasi oma seikluste juurde.
Olles peale mõningast raskust teinud kindlaks õige tänava ja õige suuna, leidsingi oma hotelli ning koheselt sattusin hädasse. Esiteks ei olnud saadaval tuba, mille mu ema oli kinni pannud, niiet mind suunati keldrisse mingisse peretuppa, kus oli (nagu ma hiljem teada sain) peldik ja duširuum kokku surutud väikesesse nurgakappi ja värises pidevalt tänu metroorongidele. Lisaks selgus, et broneerimisel küsitavaid krediitkaardi andmeid kasutatakse ainult külalise autoriseerimiseks, ning mitte midagi sealt maha ei võeta. Seega oli mu tuba maksmata, mis omakorda eeldas, et külaline, antud juhul mina, pidin selle maksma. £250 ei ole minule just lumme/põõsasse/potti kusta, fakt, mis leidis kinnitust, kui ma oma pangakaardiga tasuda üritasin. Peale mõningast vestlust leti taga oleva huiznajesh mis rahvusest naisega (tõenäoliselt Indiast) otsustasin helistada emale, kes ei võtnud kummagi telefoni toru vastu. Mõistagi ei olnud sellega minu hädad veel lõppenud, sest peale mõningast helistamist (loe: helisemist) näitas mu telefon kirja "Aku on tühi", mis päästis valla hädasignaali mu ajus. Küsisin letitaguselt luba telefoni laadida, mille ta andis, kuid see viib meid tagasi Londoni iseärasuste juurde.
Nimelt on britid, kindlameelse mõtteviisiga teistest erineda, võtnud kasutusele kolmeharulise pistiku, vikipeedia väitel turvakaalutlustel. Tegelikult on see välja mõeldud selleks, et ärritada välismaalasi ja turgutada turgu.
Niisiis, tuli minna lähimasse poodi ja osta adapter, millega saaks laadida mu vaest tellarit. Minu õnneks oli 20 meetri raadiuses üks Suurbritannia suurimaid kette Sainsbury's, kus ma õnnetult loivasin oma pool tundi, otsides neid "!£@€ pistikuadaptereid. Kõik ei olnud ainult negatiivne, sest sain ka värske Top Geari ajakirja, mis sisaldas boonusena James May raamatut. Lippasin tagasi hotelli, torkasin õhinal adapteri seina ja laadija koos telefoniga omakorda adapterisse... Ning midagi ei juhtunud. Nimelt on mõnedel briti pistikutel veel täiendavad turvameetmed väikese lüliti näol, mis pistikud vooluringi ühendab või, minu puhul, katkestab. Peale selle korrigeerimist sain telefoni laadima ja helistasin emale, kes küll vastu ei võtnud, kuid helistas üsna kähku tagasi, ning sõneles veidi juhatajaga, kes oli vahepeal vastuvõtu juurde ilmunud. Nad jõudsid kokkuleppele, et ema ütleb mulle krediitkaardi numbri ja autoriseerimiskoodi, millega saaks raha makstud ja mina võtme. Toiming õnnestus ja ma sain minna ja tutvuda oma "üliluksusliku" toaga. Ajunuss: ~2 tundi.
Peale kottide äraviskamist otsustasin ringi vaadata ja endale võimaluse korral midagi hamba alla otsida, niisiis ütlesingi letitagusele mutile nägemiseni ja jalutasin ringi kohas, mis üsna kiireti tõestas end kui värviliste maailm. Ja ma ei mõtle siin neegreid. Oh ei, igal pool võis kohata islamiusuliseid, kuna kohtasin väga palju suuri peresid, kelle naissoost liikmed olid keritud musta rätiku sisse. Hamba alla otsisin lõpuks KFCst mingid kanaribad (mis olid väga toitvad, peaks mainima). Eestisse võiks ka KFC tulla.

Kokkuvõte:
Reisimisele kulus aega 10½ tundi: 10:20 - ~21:00
Ajunuss hotelliga - 2 tundi: 21:00 - 23:00 [19 -21 @ UK]
Jalutamine & söök - 1h 15 min: 23:00 - 00:15 [21 - 22:15 @ UK]

Ja aitas mulle sellest reisimisest küll üheks päevaks.

Uhh..

Esialgu olen päästetud, Andu tuli ja tõi mulle kiirnuudleid. Edasine oleneb arvatavasti sellest, kui vara ma Annese saan omale süüa tooma peksma, sest SEE NEEGER on mulle KÜLL võlgu :P (no hard feelings)
Muidu läheb asi väga vanaviisi, joomist see eile igatahes ei takistanud.
Ahjaa, unustasin mainida, et paar päeva tagasi sai mind paganmetali konsale veetud - oli päris omamoodi elamus, kael on IKKA veel kange oma wannabe juuste loopimisest. Leidsime sealt kamba peale ühe uue tuttava ka, päris nuusutatav õis on. Õis sellepärast, et õpib Maaülikoolis aiandust :P

Aga nüüd tuleb lõpetada ja endale kaks pakki nuudleid näkku lükata. Elu läheb edasi.

Aga Krissu on ikka kõige ägedam n... naine? Sõnavara järgi ei otsustaks ;D Ja kui tema kord juba laadima saab, siis on asi päris kuri ;D Igatahes, we love you, kilutage seal Havail edasi!

[17:14] nüüd üks väike tarkusetera teile
[17:14] kui teil hakkab munni otsast juba verd tulema, olete te liiga palju pihku laadind

Veel rohkem taktikalist abi.

Et, kõik ausalt ära rääkida, siis tuleb alustada sellest:
[13:43] JA KÕIK MU RAHA ON OTSAS
[13:53] mis toob mind järgmise küsimuseni: kas keegi palun ostaks mulle süüa?

Ja järeldus on see, et mul ei ole raha ja inimene/pooleldi alkoholist koosnev joodik peab siiski suu kaudu sööki manustama. I thus declare the 1st (and hopefully last) Paul Food Drive open!

Huumor

See more funny videos and funny pictures at CollegeHumor.

Taktikaline abi

Okei poisid ja tüdrukud.
Asi on selline, et minul on umbes nädala pärast Londonisse sõit ja mul ei ole ikka veel täielikult läbi mõeldud, kuhu seal minema peaks. Need tavalised kohad on muidugi kirjas, aga kui keegi teab mõnda lahedat kohta Londonis, mis ei ole tavaline turistikas nagu nt Londoni Tower seda on, siis teavitage mind sellest palun, ja ma üritan seal ära käia ja teile vastutasuks (äraostmiseks) lahedaid objekte kaasa tuua (kui ma selleks ajaks pankrotis pole).

Ahjaa, inimesed, kes pole kolm kuud oma blogi uuendanud võiks seda MILLALGI siiski teha...

Pärl:


[14:43] peaks omale boobjobi tegema
[14:44] laseks omale otsaette 3 sea tissi opereerida

Kirjaniku, ajakirjaniku ja tavainimese vahe (Rated R)

Suisa hämmastav, kui head mõtted bussis pähe tulevad. Üks neist on esindatud pealkirjana, teistest räägin kunagi hiljem. Igatahes:

Kirjanik kirjutab:

... Minu kortsus käed silitamas ta siidjat nahka, pehmem kui sai. Libistan käe üle ta õlgade, hellalt eemaldades ta kleidipaelad. Kleit kukub, kleit, mille all ei ole midagi. Hellitan teda oma jämedate sõrmedega, külvan ta üle suudlustega teades, et see talle meeldib. Pulss tõuseb, ka minul hakkab hea, kui põimume kokku kirglikus suudluses. Ta vallandab mu püksinööbid ja vabastab mind pükstest, ise eevarõivais. Ta keha on nii kuum, et suisa põletab, kuid ma ei hooli sellest. Ta ronib ettevaatlikult mu peale, otsekui kombates, teed otsides, kuni leiab mu püha juure, mis peab taluma põrgulikku piina säärase jumaluse läheduses, kuid mitte kaua. Sisenen õrnalt ta pühasse kotta vaid selleks, et hetk hiljem väljuda. Ja veel. Ta liigutab end aeglaselt mu peal, lastes kuuldavale vaikseid oigeid. On tunda, et see talle meeldib. Tema ava muutub kui Emajõeks, mille kaldad rütmiliselt pulseerivad, loksutades minu lotja, mis on jõe jaoks liiga suur. Tõuked sagenevad, tema küüned kaevuvad mu selga ja minu omad temasse, aega ega kohta ei ole olemas, oleme ainult meie, kaks elajat üksteise sisse püüdlemas. Pulss tõuseb taevani, tema seinad tõmbuvad talumatuse piirini kokku ja see on minu jaoks liig. Mu silme eest läheb mustaks, oma viimase jõuga paiskan ma oma hõbedaselt veikleva seemne sügavale ta sisse ning sulen rõõmsalt silmad, hingates viimast korda välja.

Ajakirjanik kirjutab:

Madis (79) suri täna õhtul oma kodus Abjaveduki külas infarkti tagajärjel peale vahekorda astumist 20-aastase neiuga.

Tavainimene kirjutab:

Madis sai noore naise käest nikku ja kärvas ära.

Nagu näha, võib kirjanik vabalt lasta oma loovusel lennata, samas kui ajakirjanikku kammitseb faktipõhisus, täpsus ja lühidus. Tavainimene ja ajakirjanik on selles mõttes üsna sarnased, kuid ajakirjanikku võetakse palju tõsisemalt. Or so I say.

Järgmine kord: Kus on Eesti kõige ilusamad tüdrukud?

Blank

Ma ärkasin umbes kaks tundi tagasi üles. Ma ei tea, mida ma eile peale kella viit õhtul tegin. Ma loodan, et mu pangakonto arvel on veel raha. Ma tahaks massiliselt alkoholivabu asju juua. Nagu mahla. Või kust. Isegi kust. Ma olen maailma peale vihane, et sellised asjad toimuda saavad. Asjad, mille pärast tahaksid sa isegi kust juua, kuna see teeb su elu paremaks. Annes, minu kaaskriminaal, ei ole ilmselt veel üles ärganud. (see oli selle postituse esimene keerukam lause) Ma võitlen kiusatusega teda üles ajada ja investigeerida, mida vittu ma eile õieti tegin, et ma hommikul nii sodi oli(e)n. Kiusatus failib, ja Annes saab edasi magada. Paar tundi umbes.
Persse.