26.9.08

Põrgu ja tagasi

Johhaidii, milline läbu oli. Alguse poole oli rahvas küll vähe häbelik, aga õhtu edenedes ilmusid välja igast sukkubused (naiste seas oli popp litsiks rõivastumine) ja perseid sai spänkitud rohkem kui rubla eest, oma osa oli ka ratsapiitsal, mis rahva seas ringi käis. Laura oli eriti julm ja virutas mulle kolmhargiga piki kanni. Hea uudis oli see, et hark oli pehme. Halb oli see, et tokk, mis harki hoidis, ei olnud. Kurat, kui valus oli. Laura on jõhkard, mina ei julge temaga enam samal peol viibida.
Eero, Jaan ja veel mõned inimesed (Taurit ja Martinit ma nägin) ilmusid ka peole. Ilma rahata muidugi mõista. Eerol oli ka viin kaasas, mida kõik temalt jõudumööda rottisid. Ja hea oli, sest Eero oli end tegelikult parajalt kookonisse joonud. Mina ise olin jätkuvalt kaine. Ja korjasin endale kuulsust juurde.

Kommentaare ei ole: