Vahelduse mõttes tänapäevas

Kuna kogu aeg minevikust heietamine heitis suure kaarega üle, siis räägin vahelduseks, mis nvl toimus. Algas kõik sellega, et reedel tulid külla Kai ja Mari-Liis. Kuna mul tõesti ei olnud see meeles, siis tabati mind üsnagi püksid rebadel, liiatigi oli plaan õhtu poole Krooksu mäele kerida ja koos Veerikuga väike kast juua. Asi tipnes sellega, et võtsin tüdrukud kaasa, korjasime Statoili juurest üles Silitava Mattiase ja läksime ikkagi. SA'st sai möödaminnes kast pilsnerit võetud ja juba me olimegi niiskel ja porisel mäenõlval (olgu neetud see viimase aja ilm) mõnusat õlut nautimas.
Kuna tulime võrdlemisi hilja, olid kõik juba parajalt kaaninud ja väga lõbusas tujus, eriti elavalt jäi meelde Triin oma hüperaktiivsuse ja kallidega. Muidu läks nii, nagu üks jooma ikka, selle vahega, et ma pidin alguse poole pidevalt multitaskima kahe seltskonna vahel, hiljem sulasid seltskonnad enamvähem kokku. Kaiusel või kellelgi oli mingi frikkin boamadu kaelas, kes naistel pead pöördesse ajas.
Õlu voolas libedalt ja varsti oligi mul kraam otsas, ehkki umbes pool kasti aeti mult küll turki. Pöörasin oma triole mõneks hetkeks selja ja kadunud nad olidki. Telefoneerides sain teada, et nad olid läinud mingi Miku poole sauna. Lubasin millalgi järgi tulla, kuid siis juhtus säänane tore asi, et tellaril sai aku tühjaks ja ma täpset kohta ei saanudki teada ja kohtumispaika ka ei saanud määrata. Jõllasin siis niisama veidi Krooksu ees, kuni puhta õnne peale leidsin uuesti üles Kai, kes oli mulle eskordiks tulnud. Kõmpisime siis sinna Miku poole ja leidsime, et rahvas hakkas end parasjagu minema asutama. Ega's midagi, jalutasime siis tagasi Krooksu poole, kust mul tekkis mõte paar õlli rebida. Mõeldud-tehtud, Reints sebis mulle kiiresti õllid ja mingi tüüp andis mulle sotase, et ma talle paki suitsu ostaks, ja tagasi ei tahtnudki. Sain selle mehe arvelt umbes 65 eeku vahelt, a ega ma ei kurda, kuna mul ei olnud tegelikult endal sentigi ja joonudki olin Kailt laenatud raha eest. Njah, tagasi välja ning koduteele. Statoili juures lahkusime Mattiasest, kes oli väga õnnetu, et ta koju Mari-Liisi kaissu ei saanud võtta, ning tiksusime veel hommikuni, mängides Aliast ja potikut, kusjuures viimases pidid võitja ja kaotaja suudlema. Mina jäin kahjuks teiseks... A ma ei kahetse sellegipoolest. Niisiis, kobisime magama ää.
Hommikul magasid vähemalt kaks meist kella kolmeni päeval. Kui kord juba üles sai saadud, siis võtsime Konsumist lõuna ja paar pudelit siidrit ja minu puhul ka kolm purki premmi, sest muud head seal külmas polnud, ning suundusime randa, et väike piknik pidada. Tegelikult plaanisid tüdrukud ka ujuma minna, kuid kui me olime oma söögid söönud ja natuke kaameraga lollitanud, hakkas vihma sadama ja me otsustasime puuvarju minna. Sel ajal jõudis kohale ka Mattias koos paari õlle ja šampusega. Ajasime siis niisama juttu ja lollitasime veel kaameraga (kunagi võite orksist pilte ka näha) kuni mul õlle otsa sai, siis tegin šampuse lahti ja sain kohe neiude käest piki päid ja jalgu, nad tahtsid selle nimelt õhtuks jätta. Aga kahju oli juba tehtud, seega jõin selle šampuse ära ja kuna vihm oli selleks hetkeks juba üsna kahjutu tilkumine, läksime Konsumisse tagasi.
Konsumis haarasin tüdrukutele asenduseks ühe šampuse ja endale 2/3 kasti õlut (Jälle Prem). Tüdrukud ostsid samal ajal mulle juukselakki, kuna puu all oli mulle üks soeng tehtud ja oli vaja veel lollitada, ning läksime Mattiase ühika rõdule tšillima. Kiiruga, kuna vihma sadas. Seal siis olime mõnda aega, pakuks lambist et tunni või kaks. Igatahes oli väljas juba pime. Siis sai minu juurde tagasi mindud ja juukselakiga lolliks mindud. Mingil hetkel, umbes kella 10 paiku tuli Tallinnast ka Kai sõbrants Mari, niiet nüüd oli mu toast saanud totaalne haaremanime võtteplats. Kai otsustas, et tal on vaja juukseid lõigata ja jooksis kelleltki kääre laenama. Samal ajal tehti mu juuksed lakimöksiseks koos mingi sonksiga. Lõbus, eh?
Igatahes, enne kella kahtteist läksime välja, tüdrukud ja Mattias klubisse (või nii ma vähemalt arvasin. Tegelikult olid nad lihtsalt väljas ringi tšillinud) ja mina võtsin suuna oma järelejäänud õlledega Krooksu mäele. Või nii ma vähemalt arvan. Sest vaadake, ma olin selleks ajaks jumala kastis. Väidetavalt lahkusin ma joomalt üpris vara, mingi ühe-kahe paiku ja ilmselt tõmbasin otse magama. Ärkasin kell 6 üles, vaatasin, et oh shit, tüdrukuid polegi. Helistasin neile ja varsti nad vaesekesed saidki sooja tuppa. Õnneks polnud nad eriti pahased ja ma ei pidanud põrandal magama.
Siis kui me üles ärkasime, oli suur osa päevast juba möödas, umbes kella 4 paiku päeval. Tegime siis sealsamas Raatuse pargis järjekordse pikniku, kus kõigil tuli ilgem vässar peale ja nii me siis seal lebasimegi, oodates Kai ja Mari-Liisi autojuhti, kes nad Tallinna minust eemale viiks(Mari otsustas rongiga minna). Kui see aeg kätte jõudis, vahetasime musisid-kallisid, mis minul tuju tõstis, ehkki kurb oli ka, sest üle hulga aja polnud mul sellist nädalavahetust olnud, ning see oleks võinud veel kesta.
Tüdrukud ära saadetud, helistasin Lepale ainult selleks, et hetk hiljem omaenda rumalust taibata - Lepa telefoni mikrofon nimelt ei tööta jälle. Jätsin talle siis kiire häälsõnumi ning varsti tuligi kiirsõnum "Krooksu mäel". Lepik, nagu ma hiljem teada sain, ei olnud sealt üldse ära läinudki, vaid lammutas õlut eilsest saadik nagu sõge pull, kellele üritatakse vasektoomiat teha kahe eriti jämeda tellisega. Egas' midagi, SA'st läbi ja Krooksu, kus ma siis mõningatest eilsetest juhtumistest teada sain, vaadates samal ajal võrkpallimängu BRA-USA kordust. Kuna kõik ülejäänud olid Brasiilia poolt, siis mina otsustasin puhta spordivaimu nimel olla kontrastiks USA poolt, ehkki nad on mölakad. Ja mölakad võitsid! Ja nii see päev siis õhtusse veeres, peale võrku tuli veel kossumatš, jälle usakatega, vist Leedu vastu, ei mäleta täpselt.
Nädalavahetus oli lõppenud ja Paul vaarus koju.

Tarkusetera: Shit happens because you are bad.