Veeriku Järjejutt Osa II, Peatükk VI

Leppik jälgis, kuidas Poirot kohvikust lahkus. Seejärel tõstis ta oma mantlihõlmad kõrgemale ja kõndis nurga taha kaduvale Poirot'le järele.

Pajur suisa tuiskas kriminaallaborisse, kilekott näpus. “Võtke siit INSTA sõrmejäljed, muidu saab keegi peksa! Tooge tulemused KOHE minu kabinetti, kui need valmis on! On selge?” Siis tuiskas ta jälle välja.

Leppik jälgis külma rahuga, kuidas Poirot sisenes ühte kortermajasse Uuel tänaval. Enne ukse sulgumist järgnes ta Poirot'le surmvaikselt. Trepivahest jälgis ta, kuidas Poirot sisenes ühte korterisse neljandal korrusel. Seejärel helistas ta Pajurile.

Pajur oli telefonikõne just lõpetanud, kui hingeldav laboritehnik sõna otseses mõttes tema kabinetti vajus. “Hea töö, poisid,” kommenteeris ta mehe käest kausta võttes. Seejärel lükkas ta ukse kinni,pühkides tehniku välja. “Nii, sitapea. Vaatame, kes sa tegelikult oled.” Peale seda tegi ta kaustiku lahti.
Ja sulges selle taas. Tema otsmikulo pärlendas higi. “Oh puts, see läheb keeruliseks,” kommenteeris ta iseendale. Pajur helistas Leppikule. Siis tõusis ta püsti ja läks läbiotsimisorderit hankima.

“Ära teda mitte mingil juhul silmist lase” oli ainus asi, mida Pajur oli Leppikule öelnud. Kohusetruult seadis ta end lähedalasuva puu taha valvesse. Leppik oli sellise asjaga harjunud. Sõjaväes oli ta olnud snaiper. Ühel missioonil oli ta lamanud lumes kolm päeva ühtejutti. Väike seismine puu najal ei olnud talle mitte midagi.

Order oli olemas. Mehed olid valmis ja Pajur oli ärevusest peaaegu plahvatamas. Tema
silmis hõõgus jälle see haiglane kirg. Kirg süüdlane kinni võtta. Ta tõstis käe ja kõik jäid vaikseks. Ta kogus end hetke. Siis ta lausa möirgas:”LÄHME VÕTAME SELLE VITUPEA KINNI!” Ta mõtles hetke ja lisas siis:”Aga vaikselt.”

Kivikuju, mis kunagi kandis nime Leppik, jälgis maja, mis peitis endas isikut aliasega 'EnQl Poirot'. Kahe tunniga ei olnud mitte midagi muutunud. Äkitselt veeres vaikselt kohale üks politseibuss ja kolm politseiautot. Ühest ilmus nähtavale Pajur, kes Leppiku enda poole viipas. “Raporteerin: Isik pole kahe tunni jooksul majast lahkunud. Viimati nähtud neljandal korrusel.” Pajur, olles seda kuulnud, andis meestele märku sisse minna.

Ainuke heli, mis trepikojas kuulda oli, oli vaikne kolksumine, mida tekitas politseijõudude kantud erivarustus. Mõni hetk hiljem anti signaal ja kõik kolm neljanda korruse ust murti samaaegselt maha. Operatsioon sujus kiiresti, vaid viis minutit hiljem kanti välja viis inimest. Ühes korteris elanud noorpaar vabastati kohe lubadusega ukse parandamine hüvitada. Järgi jäi kaks üksikkorteris elanud inimest, mõlemad meessoost. Pajur vaatas nad kiiresti üle ja leidis kiiresti otsitava. Käeraudus mehele ütles ta:”EnQl Poirot, olete vahistatud süüdistatuna Paul Bernadti mõrvas, juurdluse segamisel ning süütu isiku süüdilavastamisel. Ilmselt teate neid niigi, kuid kuna kordamine on tarkuse ema – Leppik, loe talle ta õigused.”