Nonii, eile tuli välja, et kohalik netipakkuja EENet keerab kärna ja blokkis enamikud pordid ära, millest tulenevalt ei saanud ma enam torrentiga animet ja pornot leechida. Sellest tulenevalt kisendasin Andule, et ta mulle persetäie animet tooks. Tõigi. Ja siis plaanisime õhtust sõjaretke, kui Annes helistas (või helistasin mina talle, keda kotib eksole). Selle kõne ajal tuli mulle GENITAALNE mõttevälgatus - viia taara ära. Ja nii me läksimegi. Kõigepealt Konsumisse.
...
.....
.......
Konsumi taarapunkt, kurat, oli kinni. Remont. Seega tegin kiire kalkulatsiooni ja formuleerisime uue plaani - minna Narava ja Jaama ristile, kus on oldschool taarapunkt.
...
.....
.......
...Inventuur. Täna oli lihtsalt sitt päev taara ära viimise osas. Ja palun meelde tuletada, õigemini mainida, et igal mehel oli kaks kotti taarat näpus, kokku kuus kotti. Igatahes, peale mõningast vandumist tuli Andule meelde, et ta mamps pidi Enksi bussikast autoga ära korjama, niiet ta helistas talle ja sai ta nõusse, et ta korjab meid koos kottidega üles. Aja veetmiseks tuli meid lõbustama üks parm, kes Andult suitsu küsis. Mõnda aega arvasin, et vana köhib mulle näkku, aga siis tuli välja, et tegelikult hoopis tibutas vihma. Tuberkuloos on igatahes välistatud.
Auto tuli, ja meie, kolm suurt meest... Või siis Kaks suurt meest ja Annes, sest ta on tõsiselt liiga kondine, olime kõik tagaistmel nagu silgud pütis. Ütleme, et nüüd ma tean, mis tunne on failidel WinZIPis. IGATAHES. Peatusime kiirelt Raatuses, et ülejäänud (jah, ülejäänud) taara peale korjata. Kuna kraami oli liiga palju, siis tegime ühtse otsuse, et Annes jääb maha, ja ajasime Veeriku Selverisse.
Sealgi sai nalja. Peamiselt masina kulul, mis on nagu iga teinegi taaraautomaat - ilgelt sitasti töötav. ühe tšeki asemel saime vist viis, kuna masin oli kas täis või ei võtnud korralikku taarat vastu. Siinkohal Alecoq Ice joojatele väike nõuanne - ärge jooge seda, kui te kavatsete selle pärast taaraautomaati toppida - masin ei võta seda lihtsalt vastu, kuna ta ei suuda lugeda triipkoodi, mis on selle pudeli peal TÄIESTI SELGELT LOETAV: 224512616. Aga Veeriku selveris töötavad head onklid, kes pakkusid vahetuse võimalust. Nimelt võtsid nad ICE'd ära ja andsis teised, masina poolt loetavamad pudelid vastu. Kasud vahel, eksole? Kokku oli suts üle kahesaja krooni, 215 vist, kui õigesti mäletan ja kalkuleerimisoskus alt ei vea.
Andu ema oli meid terve selle aja oodanud, et meid kõiki Andu poole visata, milline hea süda sellel emal peab küll olema... Tõsiselt, see vahemaa on tsirka 700 meetrit, oleks võinud auto koju viia ja jalgsi tagasi tulla selle ajaga ;D
Andu kodu, peamiselt tema tuba, oli uuenenud. Kuna Enks enam seal ei ela, on elamispind tunduvamalt ruumikam, aga samas kuidagi vähem kodune, aga see ei kottinud mind tol hetkel, kuna... Mulle pakuti süüa! Daamid ja härrad, vaene tudeng, kes on pikka aega pidanud toituma asjadest purgis või pakis, sai kodutehtud õhtusööki! Need kodused kotletid ja keedukartul koos selle mõnusa kastme ja krõmpsuva salatiga tekitavad mu suus kontrollimatu tatijoa isegi nüüd, seda kirjutades.
Peale seda olime veidi aega paigal, ning asusime kõigepealt tagasi selveri poole, siis linna liikuma. Andu oli võll, kandis nelja viinapudelit korraga. Tee peal uurisime asja ja saime teada, et Serg on Pirogovil koos mingi seltskonnaga. Suund seega Pirogov, regioon "üleval".
Pirogovil pikalt nalja ei tehtud, kork lahti ja imema. Viina siis. Kusagil teise viina lõpus tundus mulle, et viina hakkab väheks jääma ja seega panime Enksiga rahad kokku ja ostsime veel ühe viina. Ja siis oligi päev minu jaoks suht otsa saanud, kusagil kolmanda viina paiku otsustasin ma, et mulle nüüd aitab, ja kobisin magama. Teised lasid edasi ja kuuldavasti jõudsid isegi Krooksu. Aga täna hommikul.
Täna hommikul ärkasin muidugi kerge pohmakaga üles. Läksin suitsuruumi suitsetama ja avastasin sealt.. mobiiltelefoni. Kaalusin lühikest aega, mis sellega teha ja helistasin lõpuks viimati valitud numbril, keegi Anja. Alguses ei võtnud vastu, siis tegi vastamata ja tagasi helistades sain lõpuks kätte. Anja oli loomulikult venelane, niiet ma pidin valima - kas rääkida mittearusaadavat vene keelt või riskida inglise keelega. Inglise keel tasus ära ja mõne minuti pärast kolistaski üks paar trepist alla. Anja oli see, kellele ma helistasin ja too kutt oli telefoni omanik. Tänane heategu tehtud.
Ja siis tulin ma tagasi, avastasin, et torrent töötab jälle ja sattusin rääkima paljude inimestega MSNi kaudu, kellest üks mõjutas mind niipalju, et ma selle postituse tegin. See on pühendatud Sulle, Tiina.
...
.....
.......
Konsumi taarapunkt, kurat, oli kinni. Remont. Seega tegin kiire kalkulatsiooni ja formuleerisime uue plaani - minna Narava ja Jaama ristile, kus on oldschool taarapunkt.
...
.....
.......
...Inventuur. Täna oli lihtsalt sitt päev taara ära viimise osas. Ja palun meelde tuletada, õigemini mainida, et igal mehel oli kaks kotti taarat näpus, kokku kuus kotti. Igatahes, peale mõningast vandumist tuli Andule meelde, et ta mamps pidi Enksi bussikast autoga ära korjama, niiet ta helistas talle ja sai ta nõusse, et ta korjab meid koos kottidega üles. Aja veetmiseks tuli meid lõbustama üks parm, kes Andult suitsu küsis. Mõnda aega arvasin, et vana köhib mulle näkku, aga siis tuli välja, et tegelikult hoopis tibutas vihma. Tuberkuloos on igatahes välistatud.
Auto tuli, ja meie, kolm suurt meest... Või siis Kaks suurt meest ja Annes, sest ta on tõsiselt liiga kondine, olime kõik tagaistmel nagu silgud pütis. Ütleme, et nüüd ma tean, mis tunne on failidel WinZIPis. IGATAHES. Peatusime kiirelt Raatuses, et ülejäänud (jah, ülejäänud) taara peale korjata. Kuna kraami oli liiga palju, siis tegime ühtse otsuse, et Annes jääb maha, ja ajasime Veeriku Selverisse.
Sealgi sai nalja. Peamiselt masina kulul, mis on nagu iga teinegi taaraautomaat - ilgelt sitasti töötav. ühe tšeki asemel saime vist viis, kuna masin oli kas täis või ei võtnud korralikku taarat vastu. Siinkohal Alecoq Ice joojatele väike nõuanne - ärge jooge seda, kui te kavatsete selle pärast taaraautomaati toppida - masin ei võta seda lihtsalt vastu, kuna ta ei suuda lugeda triipkoodi, mis on selle pudeli peal TÄIESTI SELGELT LOETAV: 224512616. Aga Veeriku selveris töötavad head onklid, kes pakkusid vahetuse võimalust. Nimelt võtsid nad ICE'd ära ja andsis teised, masina poolt loetavamad pudelid vastu. Kasud vahel, eksole? Kokku oli suts üle kahesaja krooni, 215 vist, kui õigesti mäletan ja kalkuleerimisoskus alt ei vea.
Andu ema oli meid terve selle aja oodanud, et meid kõiki Andu poole visata, milline hea süda sellel emal peab küll olema... Tõsiselt, see vahemaa on tsirka 700 meetrit, oleks võinud auto koju viia ja jalgsi tagasi tulla selle ajaga ;D
Andu kodu, peamiselt tema tuba, oli uuenenud. Kuna Enks enam seal ei ela, on elamispind tunduvamalt ruumikam, aga samas kuidagi vähem kodune, aga see ei kottinud mind tol hetkel, kuna... Mulle pakuti süüa! Daamid ja härrad, vaene tudeng, kes on pikka aega pidanud toituma asjadest purgis või pakis, sai kodutehtud õhtusööki! Need kodused kotletid ja keedukartul koos selle mõnusa kastme ja krõmpsuva salatiga tekitavad mu suus kontrollimatu tatijoa isegi nüüd, seda kirjutades.
Peale seda olime veidi aega paigal, ning asusime kõigepealt tagasi selveri poole, siis linna liikuma. Andu oli võll, kandis nelja viinapudelit korraga. Tee peal uurisime asja ja saime teada, et Serg on Pirogovil koos mingi seltskonnaga. Suund seega Pirogov, regioon "üleval".
Pirogovil pikalt nalja ei tehtud, kork lahti ja imema. Viina siis. Kusagil teise viina lõpus tundus mulle, et viina hakkab väheks jääma ja seega panime Enksiga rahad kokku ja ostsime veel ühe viina. Ja siis oligi päev minu jaoks suht otsa saanud, kusagil kolmanda viina paiku otsustasin ma, et mulle nüüd aitab, ja kobisin magama. Teised lasid edasi ja kuuldavasti jõudsid isegi Krooksu. Aga täna hommikul.
Täna hommikul ärkasin muidugi kerge pohmakaga üles. Läksin suitsuruumi suitsetama ja avastasin sealt.. mobiiltelefoni. Kaalusin lühikest aega, mis sellega teha ja helistasin lõpuks viimati valitud numbril, keegi Anja. Alguses ei võtnud vastu, siis tegi vastamata ja tagasi helistades sain lõpuks kätte. Anja oli loomulikult venelane, niiet ma pidin valima - kas rääkida mittearusaadavat vene keelt või riskida inglise keelega. Inglise keel tasus ära ja mõne minuti pärast kolistaski üks paar trepist alla. Anja oli see, kellele ma helistasin ja too kutt oli telefoni omanik. Tänane heategu tehtud.
Ja siis tulin ma tagasi, avastasin, et torrent töötab jälle ja sattusin rääkima paljude inimestega MSNi kaudu, kellest üks mõjutas mind niipalju, et ma selle postituse tegin. See on pühendatud Sulle, Tiina.
2 kommentaari:
jei :O ilmselgelt peame me rohkem vestlema.
Hehee, mul vist ei oleks mingit loogilist põhjust niikuinii kaasa tulla. Samas sinu loogika järgi te minu arvelt just palju ei võitnud... :D
Postita kommentaar