Olen seda küll ja küll edasi lükanud, nüüd aga võtan munad pihku ja kirjutan, mis siis kahel viimasel päeval juhtus.
Laupäeval ärkasin niisiis Kai juures ja tekkis plaan rannal piknikku pidada. Seega loomulikult veetsin pika aja raamatu seltsis, kuni neiud omi asju tegid. Kaheteistkümne paiku olime siiski kõik valmis uksest välja minema.. Comarketisse. Sealt moon ostetud, suundusime randa ja otsisime endale sobiva koha ühe puu läheduses.
Kuna päike küttis üsna kõvasti, lendasid kõigil ülariided seljast ehkki tüdrukud jätsid enesestmõistetavalt rinnakatjad peale. Olin kaasa võtnud ka neli õlut, mis kahetsusväärselt soojaks läksid, mis sest, et särgi varjuks peale panin. Nautisime seal mõnda aega piknikku, kui kohale saabus Mattias, kes tõi enesega kaasa veidi õlle. Mängisime kaarte seni, kuni õlle otsa sai, misjärel korjasime tühja taara üles ja võtsime endaga kaasa. Kai ja Marge tahtsid enne linna minekut kodust läbi käia, mida nad oma kolmveerand tundi ka tegid.
Kui naised lõpuks tagasi tulid, võtsime suuna lähimasse taarapunkti, mis asus õlletehase juures. Kahjuks oli see kinni, seega muutsime kurssi ja läksime Konsumi automaati. Saime 12 krooni, mis on ju pooleteise õlle raha. Seejärel läksime poodi sisse. Mattias võttis endale mingit tumedat õlut, mina aga tundsin end Lepikuna ja krabasin kasti, mis sisaldas 18 purki Premiumi, ning viis kotti jääd. Peale seda läksime ja parkisime end Atlantise ette, kust oli hea vaade vastaspargis toimuvale kastironimisele. Järgnes palju päikese käes mõnulemist ja külma õlle nautimist. Ning aeg-ajalt Marge otsimist, kui ta jalutama otsustas minna. Ta võib vahepeal üsna müstiline olla.
Kui päike lõpuks liiga pilve taha vajus, kolisime Pirogovile ümber. Seal tekkis mul huvi Veeriklaste koordinaatide vastu ja kiire kõne tegi kindlaks, et nemad olid ka Pirol, ehkki Lossi-poolses otsas (meie olime nimelt raekoja pool). Mõnda aega jooksin kahe seltskonna vahet, ent lõpuks pudenes Veeriku rahvas suht laiali ja ustavamad kamraadid liitusid meie seltskonnaga. Järgnes palju alkoholi ning laulmist, nagu alati. Mingil hetkel jalutas Marge koos ühe tüübiga poodi ja tõi rummi. Minu magu, kus õlu oli juba ammu seinad üle värvinud, klaveri sisse vedanud ja soolaleivapeo ära pidanud, ei pidanud vastu ja ma lasin esimese lonksu peale kerge ropsilärtsu lähima põõsa alla - see oli lihtsalt niivõrd ropp. Ja siis läksin tagasi.
Inimesed hakkasid laiali vajuma, Marge puhul ka pikali vajuma, seega otsustasime Mattiasega selle päevaks hüüda ja naised koju transatada, väikese vahepeatusega Pooles Kuues, (kus tuli välja, et mu arvel pole enam raha) peale mida tõmbasime ise kah ühikatesse.
Pühapäeval kükitasin suurema osa päevast kodus, kuna raha ei olnud. See ei seganud Eerol mulle väikeste nelipakkidega külla tulemast. Olles mõned õlled ära joonud, tundsin ennast ka inimese moodi ja just sellel hetkel kutsuti meid ühe tuttava poole vesipiipu tõmbama. Mõtlesin, et no miks ka mitte ja läksingi. Kaasa võtsin ühe oma õlle, Eero võttis kaks. Järgnes sõbralik piibuõhtupoolik väikese õlle ja ohtra vestlemisega, kuni lõpuks jõudis kätte Superstaari-aeg.
Otsustati minu poole tulla, kuna mul on hea suur telekas. Tee peal mindi veel poest läbi, Eero ostis endale veel õlle, mina olin kuiva peal. Veel põleva vesika võtsime kaasa. Tuppa sisse astudes ehmus tüdrukkontigent üsnagi ära, sest tol ajal olid mul veel pudelid viimata ja tuba oli suht sassis ja õige tolmune, kuid esimese kolmekümne sekundi jooksul suutis üks neist oma siidri ümber ajada, niiet rohkem kobinat ei tulnud.
Superstaar oli okei nagu ikka. Artjom pani suht hästi, Arno üllatas jälle millegi uuega ja Taavi lendas lõpuks välja. Kahju, et see ei olnud Norman, aga pohhui. Peale seda tuli kellelgi hiilgav idee kutsuda kaine autojuht ja sõita mikrobussiga kellegi poole edasi. No mõeldud-tehtud. Taas kord põleva vesikaga ronis Eero pagasiruumi, mina optsioneerisin shotguni kasuks. Siiski me veel liikuma ei hakanud, vaid saatsime mõned inimesed poodi teadagi mille järele.
Mikrobuss viis meid kusagile Annelinna lähistele, sealt edasi kõmpisime veel veidi tüübi korterini. Pleiss oli suht šeff, ning kiiresti muutus rahva lemmikuks vesipiibu kõrval üks vahtkummist täring, millel oli kujutatud erinevaid kamasuutra asendeid. Telekas valis muusikat, piip tossas, ning mina võtsin Eero käest kaks õlle, et kõri liiga kuivaks ei läheks.
Kui piip koost lahti võeti, sain aru, et rahvas hakkab liikuma. Liikusime siis burgeriputkast mööda, kui mul tuli idee: "Aga teeks burgsi!". See idee leidis laialdast poolehoidu, seega läksimegi. Endal mul muidugi raha piisavalt ei olnud, seega pidin teiste käest ampsusid kerjama. Paar saialõppu sain, aga noh, asi seegi ju. Orienteerusime Raatuse ühika ette, kus ma ka teistest lahkusin. Seda kas nad veel edasi läksid, ma ei tea. Spekuleerida ju võib.
Das End die Studentenwoche!
Laupäeval ärkasin niisiis Kai juures ja tekkis plaan rannal piknikku pidada. Seega loomulikult veetsin pika aja raamatu seltsis, kuni neiud omi asju tegid. Kaheteistkümne paiku olime siiski kõik valmis uksest välja minema.. Comarketisse. Sealt moon ostetud, suundusime randa ja otsisime endale sobiva koha ühe puu läheduses.
Kuna päike küttis üsna kõvasti, lendasid kõigil ülariided seljast ehkki tüdrukud jätsid enesestmõistetavalt rinnakatjad peale. Olin kaasa võtnud ka neli õlut, mis kahetsusväärselt soojaks läksid, mis sest, et särgi varjuks peale panin. Nautisime seal mõnda aega piknikku, kui kohale saabus Mattias, kes tõi enesega kaasa veidi õlle. Mängisime kaarte seni, kuni õlle otsa sai, misjärel korjasime tühja taara üles ja võtsime endaga kaasa. Kai ja Marge tahtsid enne linna minekut kodust läbi käia, mida nad oma kolmveerand tundi ka tegid.
Kui naised lõpuks tagasi tulid, võtsime suuna lähimasse taarapunkti, mis asus õlletehase juures. Kahjuks oli see kinni, seega muutsime kurssi ja läksime Konsumi automaati. Saime 12 krooni, mis on ju pooleteise õlle raha. Seejärel läksime poodi sisse. Mattias võttis endale mingit tumedat õlut, mina aga tundsin end Lepikuna ja krabasin kasti, mis sisaldas 18 purki Premiumi, ning viis kotti jääd. Peale seda läksime ja parkisime end Atlantise ette, kust oli hea vaade vastaspargis toimuvale kastironimisele. Järgnes palju päikese käes mõnulemist ja külma õlle nautimist. Ning aeg-ajalt Marge otsimist, kui ta jalutama otsustas minna. Ta võib vahepeal üsna müstiline olla.
Kui päike lõpuks liiga pilve taha vajus, kolisime Pirogovile ümber. Seal tekkis mul huvi Veeriklaste koordinaatide vastu ja kiire kõne tegi kindlaks, et nemad olid ka Pirol, ehkki Lossi-poolses otsas (meie olime nimelt raekoja pool). Mõnda aega jooksin kahe seltskonna vahet, ent lõpuks pudenes Veeriku rahvas suht laiali ja ustavamad kamraadid liitusid meie seltskonnaga. Järgnes palju alkoholi ning laulmist, nagu alati. Mingil hetkel jalutas Marge koos ühe tüübiga poodi ja tõi rummi. Minu magu, kus õlu oli juba ammu seinad üle värvinud, klaveri sisse vedanud ja soolaleivapeo ära pidanud, ei pidanud vastu ja ma lasin esimese lonksu peale kerge ropsilärtsu lähima põõsa alla - see oli lihtsalt niivõrd ropp. Ja siis läksin tagasi.
Inimesed hakkasid laiali vajuma, Marge puhul ka pikali vajuma, seega otsustasime Mattiasega selle päevaks hüüda ja naised koju transatada, väikese vahepeatusega Pooles Kuues, (kus tuli välja, et mu arvel pole enam raha) peale mida tõmbasime ise kah ühikatesse.
Pühapäeval kükitasin suurema osa päevast kodus, kuna raha ei olnud. See ei seganud Eerol mulle väikeste nelipakkidega külla tulemast. Olles mõned õlled ära joonud, tundsin ennast ka inimese moodi ja just sellel hetkel kutsuti meid ühe tuttava poole vesipiipu tõmbama. Mõtlesin, et no miks ka mitte ja läksingi. Kaasa võtsin ühe oma õlle, Eero võttis kaks. Järgnes sõbralik piibuõhtupoolik väikese õlle ja ohtra vestlemisega, kuni lõpuks jõudis kätte Superstaari-aeg.
Otsustati minu poole tulla, kuna mul on hea suur telekas. Tee peal mindi veel poest läbi, Eero ostis endale veel õlle, mina olin kuiva peal. Veel põleva vesika võtsime kaasa. Tuppa sisse astudes ehmus tüdrukkontigent üsnagi ära, sest tol ajal olid mul veel pudelid viimata ja tuba oli suht sassis ja õige tolmune, kuid esimese kolmekümne sekundi jooksul suutis üks neist oma siidri ümber ajada, niiet rohkem kobinat ei tulnud.
Superstaar oli okei nagu ikka. Artjom pani suht hästi, Arno üllatas jälle millegi uuega ja Taavi lendas lõpuks välja. Kahju, et see ei olnud Norman, aga pohhui. Peale seda tuli kellelgi hiilgav idee kutsuda kaine autojuht ja sõita mikrobussiga kellegi poole edasi. No mõeldud-tehtud. Taas kord põleva vesikaga ronis Eero pagasiruumi, mina optsioneerisin shotguni kasuks. Siiski me veel liikuma ei hakanud, vaid saatsime mõned inimesed poodi teadagi mille järele.
Mikrobuss viis meid kusagile Annelinna lähistele, sealt edasi kõmpisime veel veidi tüübi korterini. Pleiss oli suht šeff, ning kiiresti muutus rahva lemmikuks vesipiibu kõrval üks vahtkummist täring, millel oli kujutatud erinevaid kamasuutra asendeid. Telekas valis muusikat, piip tossas, ning mina võtsin Eero käest kaks õlle, et kõri liiga kuivaks ei läheks.
Kui piip koost lahti võeti, sain aru, et rahvas hakkab liikuma. Liikusime siis burgeriputkast mööda, kui mul tuli idee: "Aga teeks burgsi!". See idee leidis laialdast poolehoidu, seega läksimegi. Endal mul muidugi raha piisavalt ei olnud, seega pidin teiste käest ampsusid kerjama. Paar saialõppu sain, aga noh, asi seegi ju. Orienteerusime Raatuse ühika ette, kus ma ka teistest lahkusin. Seda kas nad veel edasi läksid, ma ei tea. Spekuleerida ju võib.
Das End die Studentenwoche!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar