Jumal kuulis mind...

... ja kahjuks võttis ta mind ka kuulda. Seekord läks päev ise masendavalt sitasti aga leidsin mitu potentsiaalse uudisväärtusega juhtumit. Või kui mitte uudisväärtusega, siis kindlasti aruteluks sobivat. Seekord, kui ma inglise keele julmalt üle lasin ja selle asemel linna peale šoppama läksin, kohtasin mitut huvitavat fakti, millest esimene oli see, et Raatuse ja Narva mnt. nurga peal teostati fooride parandust/hooldust. Paistab, et riigil on teedehoolduse osas mõistus kohale tulnud, ent valel ajal vale ukse taha läinud.

Praegusel aastaajal on fooride hooldamine küll mõttekam kui teede lappimine/ehitamine, kuid kas poleks mõttekam hoida seda raha lappimistöödeks? Iga valitsuse ajal on teede- ja sideministeerium vingunud, et teede jaoks eraldatakse liiga vähe raha. Mis seal salata, eks need summad ole õige naeruväärsed küll, kuid põhjus, miks ministeeriumil puudus kätte tuleb, on just nimelt vilets planeerimine. See ja see nn. "valijatega kohtumine".

Järgmine asi, mida ma märkasin, on enamikele Tartus olijatele ilmselt juba tuttav. Sellegipoolest tegin ma sellest pildi ja kuna oma sõnumi poolest oli ta üsna diip, siis edisin endale banneriks ka veel:


Ja tänase tripi viimane teema on see, et Kaubamajas tehakse väikeseid asukohamuutuseid. Nimelt on Piletipunkt kolinud oma tavapärasest punktist Hansapanga kontori vastas hoopis 1. korruse eskalaatori külje alla:

Mitte midagi erilist, kui inimene just ei soovi teatri- või kontserdipiletit osta ja Piletipunkti asemel mingi Antica Murrica eest leiab ning paanikasse satub.
Kaubamajas juhtus veel üks uudiseväärtusega lugu ette, kuid kahjuks ei saanud ma sellel hetkel kaamerat taskust välja koukida. Nimelt oli see 0-korruse pöörduks JÄLLE kinni jäänud. Teate küll, see Toidumaailma shortcut. See asi tuleks lihtsalt põlema panna, nii mõttetu on see uks.

Ahjaa, mille järel ma ülepea käisin? Selle:

Woot, mina in Action!