Suisa hämmastav, kui head mõtted bussis pähe tulevad. Üks neist on esindatud pealkirjana, teistest räägin kunagi hiljem. Igatahes:
Kirjanik kirjutab:
... Minu kortsus käed silitamas ta siidjat nahka, pehmem kui sai. Libistan käe üle ta õlgade, hellalt eemaldades ta kleidipaelad. Kleit kukub, kleit, mille all ei ole midagi. Hellitan teda oma jämedate sõrmedega, külvan ta üle suudlustega teades, et see talle meeldib. Pulss tõuseb, ka minul hakkab hea, kui põimume kokku kirglikus suudluses. Ta vallandab mu püksinööbid ja vabastab mind pükstest, ise eevarõivais. Ta keha on nii kuum, et suisa põletab, kuid ma ei hooli sellest. Ta ronib ettevaatlikult mu peale, otsekui kombates, teed otsides, kuni leiab mu püha juure, mis peab taluma põrgulikku piina säärase jumaluse läheduses, kuid mitte kaua. Sisenen õrnalt ta pühasse kotta vaid selleks, et hetk hiljem väljuda. Ja veel. Ta liigutab end aeglaselt mu peal, lastes kuuldavale vaikseid oigeid. On tunda, et see talle meeldib. Tema ava muutub kui Emajõeks, mille kaldad rütmiliselt pulseerivad, loksutades minu lotja, mis on jõe jaoks liiga suur. Tõuked sagenevad, tema küüned kaevuvad mu selga ja minu omad temasse, aega ega kohta ei ole olemas, oleme ainult meie, kaks elajat üksteise sisse püüdlemas. Pulss tõuseb taevani, tema seinad tõmbuvad talumatuse piirini kokku ja see on minu jaoks liig. Mu silme eest läheb mustaks, oma viimase jõuga paiskan ma oma hõbedaselt veikleva seemne sügavale ta sisse ning sulen rõõmsalt silmad, hingates viimast korda välja.
Ajakirjanik kirjutab:
Madis (79) suri täna õhtul oma kodus Abjaveduki külas infarkti tagajärjel peale vahekorda astumist 20-aastase neiuga.
Tavainimene kirjutab:
Madis sai noore naise käest nikku ja kärvas ära.
Nagu näha, võib kirjanik vabalt lasta oma loovusel lennata, samas kui ajakirjanikku kammitseb faktipõhisus, täpsus ja lühidus. Tavainimene ja ajakirjanik on selles mõttes üsna sarnased, kuid ajakirjanikku võetakse palju tõsisemalt. Or so I say.
Järgmine kord: Kus on Eesti kõige ilusamad tüdrukud?
