Milline õlu oled sina?

You Are Bud Light

You're not fussy when it comes to beer. If someone hands it to you, you'll drink it. In fact, you don't understand beer snobbery at all. It all tastes the same once you're drunk! You're an enthusiastic drinker, and you can often be found at your neighborhood bar. You're pretty good at holding your liquor too - you've had lots of experience.

What's Your Beer Personality?

Onko tälla antraksi?

Täna oli väga igav päev. Kohe nii igav, et ei viitsinud mitte munnigi teha. Sestap otsustsingi koos Annesega linna peale jalutama minna. Linna peal toimus ainult mingi igav jalgrattavõistlus, ei midagi enamat.
Minu ettepanekul liikusime Undergroundi, kus peale meie ja Meli oli veel ainult üks (nagu me hiljem teada saime) soomlane. Marko, Ph.D, oli väga lõbus tüüp, ja mõnda aega suutsime isegi ühel lainel püsida, rääkides jutte Soomest ja Eestist ja muudest asjadest, mis meile kontimööda olid. Peale teist või kolmandat õlle aga toimus midagi hämmastavat: meie soomlasest sõber muutus väga joobnuks. Niivõrd joobnuks, et peale suitsult tulekut oleks ta peaaegu laua ümber ajanud, kui ta toolilt maha kukkus. Niipalju siis soomlaste alkoholitolerantsist. Jõime veidi veel (Marko välja arvatud) ja siis otsustasime lahkuda, sest varsti on vaja jalgpalli vahtida.
Teel koju käisime ka poest läbi, ostsime jalkamoona aka õlle ja kobisime minu poole, kust ma hetkel seda posti kirjutan. Varsti jõuab ka jalgaplliaeg kätte, eks näis, kui palju siis õlle alles on ;D

Demon Obeying The Speed Limit

RAWR!

Aega võttis...
...Aga asja sai!

Seisuga 15:50 12.06.2008 on mul õigus juhtida B-kategooria sõidukeid.

Autokooli saaga algas minu jaoks juba 11. klassis, kui ma jõudsin oma õpingutega eksamiteni, kuid samal ajal olid ka keskkooli eksamid, mis minu jaoks prioriteetsemad olid. Esimene katse läks seega luhta. Teist korda alustasin õpinguid üheaegselt Annese ja Martinsiga eelmisel sügisel. Meie seast jõudis esimesena roosa plastkaardi kätte saada Martins. Mina olen seega teine, ehkki ma ootan oma kaarti veel nädalakese. Annes peab meile varsti järgi jõudma, rsk!

Nüüd on ainult auto puudu... :/

Uus ja huvitav

See aasta on mulle kaasa toonud palju uut ja huvitavat, nagu esimese autoõnnetuse nägemine tahavaatepeeglist, esimene kips, esimene vastutustundlikumat sorti ülesanne.. Tänane päev tõi kaasa esimese autoõnnetuses osalemise.

Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, tuleb alustada sealtmaalt, kui ma Margusega traumapunkti sõitsin, kus mul kips maha võeti, side jalale seoti ja kästi Lioton 1000 geeli jalale määrida. Sealt lahkudes küsis Margus, kas tuleks ka kargud tagastada, millele ma jaatavalt vastasin. Sõitsime siis linna teise otsa mööda Võru tänavat ja viisime kargud ära. Kargukohast välja sõites oli vaja pöörata vasakule, kuid paremalt tulev liiklus oli sedavõrd tihe, et Margus otsustas keerata hoopis paremale ja lähedal asuvat bussitaskut kasutades ümber pöörata. Selleks ajaks, kui ma suu lahti sain, et öelda "vahet pole, Turu tänavalt saab ka", keeras Margus juba jõuliselt rooli vasakule. Järgmisel hetkel juhtus kolm asja: minu mõte koostas väljaütlemiseks fraasi "See ei lõpe hästi", juhipoolne aknaklaas purunes ja autos lendlesid mingid iidsed õied (või siis rooste, ei saanud õieti aru).
Lohisedes üle vastassuunavööndi, jäime teepervele pidama, ning ei läinud vist kümmet sekunditki, kui minu aknast pistis pea sisse mees ja küsis valjult Marguse käest: "Sa oled mingi puhta loll või!?", millele Margus jõuetult vastas: "Ju siis". Mees, kes oli teise auto juht, tegi minupoolse ukse lahti, et me välja saaksime ja teostas selle järel kiire telefonikõne politseisse, peale mida vaatas oma BMW esiotsa ja konstanteeris: "See läheb küll mahakandmisele". Õigusega ka, sest esiotsa parem pool oli totaalselt sodiks ja mootorist nirises midagi kahtlast.
Marguse kommentaar oli "Kurat, ma pidin ju selle auto just maha müüma," millele mina vastasin: "Enam vist ei müü..." Teine kiire telefonikõne tõi kohale ühe juhi sõbra, kes aitas inspekteerida ning Margus istus autosse, et avaldust kirjutada. Peale kuulmist, et minna võib kuni pool tundi, otsustasin muul viisil koju saada ja saades Marguselt kinnitust, et minu kohalolek ei ole vajalik, kõndisin 20 meetrit eemal asuvasse bussipeatusse, kust paari minuti pärast väljus buss nr. 4, mis viis mind eneselegi üllatavalt Kivi peatusse ehk siis peaaegu koduukse ette. Lonkasin poest läbi, ostsin apteegist Lioton 1000 geeli ja poest midagi hamba alla, ning lonkasin koju.

Senini on päev igatahes huvitav olnud, ning ARKi sõidueksamiks sain väärtuslikule õppetunnile taaskord kinnitust: Tark ei torma.

Hõissa, meil on... no mitte vastlad igatahes!

Nii. Selline on siis täistäiskasvanu olla. Kirjutades seda kell 9:06 päeval 09.06 võin ma ennast lugeda 21 aastat vana olevaks isendiks, kuigi ametlikult olla ma sündinud kella kuue paiku õhtul.

Jalg on juba päris kobe, ei valuta põhimõtteliselt üldse, paistetus on veel veidi üleval, kuid meeletult parem võrreldes kahe nädala taguse mammutijalaga. Homme lähen arsti juurde ja lasen oma kipsi ära võtta. Nii või teisiti tuleb kips 12. kuupäevaks maha, sest siis on minu ARKi sõidueksam ja seda ei tohi mitte miski segada.
Täna õhtul läheb ilmselt väikeseks tähistamiseks.. Kui ma millalgi päeva poole üles ärkan, siis kutsun rahvast õhtuks enda poole, eks näeb, kui palju ilmub.. Kingitused ei ole kohustuslikud, kuid alkoholi toomine on. Seda sellepärast, et mul ei ole eriti raha ja kipsis jalaga ei ole ma eriline šoppamisfänn ka.

P.S.
Vaadake Higurashi No Naku Koro Ni ära. Tõsiselt. Kui nõrganärviline oled, siis võta naine/mees kaissu.