Kirjaniku, ajakirjaniku ja tavainimese vahe (Rated R)

Suisa hämmastav, kui head mõtted bussis pähe tulevad. Üks neist on esindatud pealkirjana, teistest räägin kunagi hiljem. Igatahes:

Kirjanik kirjutab:

... Minu kortsus käed silitamas ta siidjat nahka, pehmem kui sai. Libistan käe üle ta õlgade, hellalt eemaldades ta kleidipaelad. Kleit kukub, kleit, mille all ei ole midagi. Hellitan teda oma jämedate sõrmedega, külvan ta üle suudlustega teades, et see talle meeldib. Pulss tõuseb, ka minul hakkab hea, kui põimume kokku kirglikus suudluses. Ta vallandab mu püksinööbid ja vabastab mind pükstest, ise eevarõivais. Ta keha on nii kuum, et suisa põletab, kuid ma ei hooli sellest. Ta ronib ettevaatlikult mu peale, otsekui kombates, teed otsides, kuni leiab mu püha juure, mis peab taluma põrgulikku piina säärase jumaluse läheduses, kuid mitte kaua. Sisenen õrnalt ta pühasse kotta vaid selleks, et hetk hiljem väljuda. Ja veel. Ta liigutab end aeglaselt mu peal, lastes kuuldavale vaikseid oigeid. On tunda, et see talle meeldib. Tema ava muutub kui Emajõeks, mille kaldad rütmiliselt pulseerivad, loksutades minu lotja, mis on jõe jaoks liiga suur. Tõuked sagenevad, tema küüned kaevuvad mu selga ja minu omad temasse, aega ega kohta ei ole olemas, oleme ainult meie, kaks elajat üksteise sisse püüdlemas. Pulss tõuseb taevani, tema seinad tõmbuvad talumatuse piirini kokku ja see on minu jaoks liig. Mu silme eest läheb mustaks, oma viimase jõuga paiskan ma oma hõbedaselt veikleva seemne sügavale ta sisse ning sulen rõõmsalt silmad, hingates viimast korda välja.

Ajakirjanik kirjutab:

Madis (79) suri täna õhtul oma kodus Abjaveduki külas infarkti tagajärjel peale vahekorda astumist 20-aastase neiuga.

Tavainimene kirjutab:

Madis sai noore naise käest nikku ja kärvas ära.

Nagu näha, võib kirjanik vabalt lasta oma loovusel lennata, samas kui ajakirjanikku kammitseb faktipõhisus, täpsus ja lühidus. Tavainimene ja ajakirjanik on selles mõttes üsna sarnased, kuid ajakirjanikku võetakse palju tõsisemalt. Or so I say.

Järgmine kord: Kus on Eesti kõige ilusamad tüdrukud?

Blank

Ma ärkasin umbes kaks tundi tagasi üles. Ma ei tea, mida ma eile peale kella viit õhtul tegin. Ma loodan, et mu pangakonto arvel on veel raha. Ma tahaks massiliselt alkoholivabu asju juua. Nagu mahla. Või kust. Isegi kust. Ma olen maailma peale vihane, et sellised asjad toimuda saavad. Asjad, mille pärast tahaksid sa isegi kust juua, kuna see teeb su elu paremaks. Annes, minu kaaskriminaal, ei ole ilmselt veel üles ärganud. (see oli selle postituse esimene keerukam lause) Ma võitlen kiusatusega teda üles ajada ja investigeerida, mida vittu ma eile õieti tegin, et ma hommikul nii sodi oli(e)n. Kiusatus failib, ja Annes saab edasi magada. Paar tundi umbes.
Persse.

Milline õlu oled sina?

You Are Bud Light

You're not fussy when it comes to beer. If someone hands it to you, you'll drink it. In fact, you don't understand beer snobbery at all. It all tastes the same once you're drunk! You're an enthusiastic drinker, and you can often be found at your neighborhood bar. You're pretty good at holding your liquor too - you've had lots of experience.

What's Your Beer Personality?

Onko tälla antraksi?

Täna oli väga igav päev. Kohe nii igav, et ei viitsinud mitte munnigi teha. Sestap otsustsingi koos Annesega linna peale jalutama minna. Linna peal toimus ainult mingi igav jalgrattavõistlus, ei midagi enamat.
Minu ettepanekul liikusime Undergroundi, kus peale meie ja Meli oli veel ainult üks (nagu me hiljem teada saime) soomlane. Marko, Ph.D, oli väga lõbus tüüp, ja mõnda aega suutsime isegi ühel lainel püsida, rääkides jutte Soomest ja Eestist ja muudest asjadest, mis meile kontimööda olid. Peale teist või kolmandat õlle aga toimus midagi hämmastavat: meie soomlasest sõber muutus väga joobnuks. Niivõrd joobnuks, et peale suitsult tulekut oleks ta peaaegu laua ümber ajanud, kui ta toolilt maha kukkus. Niipalju siis soomlaste alkoholitolerantsist. Jõime veidi veel (Marko välja arvatud) ja siis otsustasime lahkuda, sest varsti on vaja jalgpalli vahtida.
Teel koju käisime ka poest läbi, ostsime jalkamoona aka õlle ja kobisime minu poole, kust ma hetkel seda posti kirjutan. Varsti jõuab ka jalgaplliaeg kätte, eks näis, kui palju siis õlle alles on ;D

Demon Obeying The Speed Limit

RAWR!

Aega võttis...
...Aga asja sai!

Seisuga 15:50 12.06.2008 on mul õigus juhtida B-kategooria sõidukeid.

Autokooli saaga algas minu jaoks juba 11. klassis, kui ma jõudsin oma õpingutega eksamiteni, kuid samal ajal olid ka keskkooli eksamid, mis minu jaoks prioriteetsemad olid. Esimene katse läks seega luhta. Teist korda alustasin õpinguid üheaegselt Annese ja Martinsiga eelmisel sügisel. Meie seast jõudis esimesena roosa plastkaardi kätte saada Martins. Mina olen seega teine, ehkki ma ootan oma kaarti veel nädalakese. Annes peab meile varsti järgi jõudma, rsk!

Nüüd on ainult auto puudu... :/