Niisiis. Mul on tunne, et ma olen ka varem üritanud seda postitust teha, aga ilmselt olin ma sel ajal liiga purjus, nagu tõendas ärgates pooleliolev mustand. Igatahes, läksin kell 2 Pirogovi parki Eero ja Jaaniga kohtuma, ning otsustasin pikemalt ootamata aktsiooni hüpata. Esimene ala, milles osalesin osutus rämedalt määrivaks: Siidri joomine... Mida pritsis (minu puhul) üks kena tüdruk

Järgmised paar ala jätsin särgi kuivamist oodates vahele ning sisustasin selle hoopis õlle toomise ja joomisega. SuperAlkos ei olnud mingi ime läbi Alecoqi toodangut, seepärast pidin leppima nelja Rockiga. No vähemalt külmad olid. Rüübet mekkides sain vaadata, kuidas Annese kunagine boksikaaslane Peeter (pildil paremalt kolmas paljas poiss) võttis osa musklivõistlusest ja selle ka võitis.
Samuti leidis aset kurb tõsiasi, et Eero telefon oli kadunud. Tõenäoliselt oli keegi, kes taskust väljakukkunud Motorolat vägagi ihaldusväärseks pidas, sest kui me Jaaniga hiljem helistasime, oli telefon välja lülitatud.
Sellest tulenevalt lahkus dünaamiline duo võrdlemisi vara, kuid see polnud eriline kaotus, kuna platsi oli sisse võtnud Veeriku gäng põhikoosseisuga Lepp(ik), Andu (von Mugra) ning Serks aka Sergei. Nende meestega juba igav ei hakka on fakt mis leidis kinnitust veidike hiljem, kui otsustasime osaleda mängus, mis oletus hõiklemisvõistluseks. Mina olin Serksiga paaris ning Lepp ja Andu moodustasid meie ringi teise tiimi. Peale meie olid esindatud veel SEB, Tele2 ning inimene kes ühe hilisema võistluse tõttu teenis ära hüüdnime 'retardlaulja'.
Esimese ringi tegid kõik ära, kuid teises ringis ei kuulnud Serks õigesti sõna 'postimees', ning seetõttu saime varakult õlle jooma. Tasapisi pudenesid konkurentsist välja ka SEB-poisid ja Tele2-neiud ning võistlus käis hämmastavalt edukalt Veeriku ja retardlauliku tiimide vahel. Lõpuks pidid Veeriku Patsid alla vanduma, kui võistlus oli jõudnud juba Draakoni uksele.
Rüüpasime õlle edasi, kui kõlas paar minu meeldivamaid sõnu: 'karaoke' ja 'võistlus'. Astusin vapralt võistlustulle, kusjuures natuke enne laulmist saime teada, et tegemist on nn. ekstreemkaraokega, kus sulle muusikat taha mängima ei panda! Loosi tahtel sain endale süldiklassika 'Kikilips' (tegelikult olid kõik laulud seal süldiklassika riiulisse), ning sattusin ka esimesena laulu esitama. Juhtumisi sattus mulle ka esimene koht, ning hilisemate murede allikas, Saku liitrine õllekruus. Riputasin selle endale kenasti kaela ketiga, mille olin paar päeva tagasi lihtsalt saanud ning ennäe imet, inimesed lihtsalt tulid ja kallasid mulle kruusi sisse õlut! Pakutud õlu ei hakka kunagi vastu ning sellega seoses sain ka Alecoqi uut toodangut mekkida.

Päevaklubi hakkas pille kotti panema, seega jagati massiivselt viimase minuti kraami välja - pea-, sõrme- ja randmepaelu ning kondoome. Pane kus tahad! Peale seda panid Veeriklased end kirja mälumängule Mälukas, mis toimus kell 6 Püssirohukeldris. Sissesaamisega ei olnud probleeme, ent kui mõne aja pärast Anduga otsustasime, et seeskonutamine on igav, rebis turva mu kaelast kruusi ning keti veel takkapihta. Munnid sellised. Täna lähen ja nõuan tagasi.
Igatahes, läksime välj

Edasine on... hägune. Ajalises mõttes lendas kolm-neli tundi mööda nagu niuhti ja järgmised mälestused on juba Kassitoomest ja öölaulupeost.. Ka pildid mis tegin ei ole eriliselt meeldetuletavad. Mobiili kõnelogi on ka paljuütlevam, mille järgi olin ma öölaulupeo ajal aktiivses suhtluses peamiselt Lepa ja Anduga (Anduga, kes oli oma telefoni koju jätnud..). Kindel on ainult kojutulemise aeg - veerand kaks. Tean seda seepärast, et just siis oli tehtud see pilt, mida allpool näete.

Pilt 1: Päevaklubi musklimehe võistlus.
Pilt 2:Mälumängurid Indrek (Ints), Sergei (Serks) ja pool Leppikut ehk Leppa.
Pilt 3:Mälumäng on läbi saanud. Lepp saadab Andut poodi.
Pilt 4:Paulil on üheks päevaks Tudengipäevadest küllalt saanud. Kojukõnd.